N, 8.12.2022

Folgipeo kujundusest leiab mutivõrgu, prügi ja salakeele

Kirke Katariina Siimso
Folgipeo kujundusest leiab mutivõrgu, prügi ja salakeele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Festivali kunstnik Triin Amur ammutas sel aastal inspiratsiooni Kihnu mustritest.
Festivali kunstnik Triin Amur ammutas sel aastal inspiratsiooni Kihnu mustritest. Foto: Elmo Riig

Viljandi pärimusmuusika festivali kujunduse märksõnad on taaskasutus ja loodussõbralikkus ning selle aasta esinemislavadel saab publik näha nii salakeelt kui mutivõrgule tikitud VHS-kassettide filmilinte.

Vabatahtlikest koosnev kujundustiim pandi kokku liikmete oskuste järgi ning Vimka majas algas töö 8. juulil, selgitas festivali kunstnik Triin Amur. Tema ise alustas ettevalmistusega pool aastat tagasi.

Prügist prügi tootmata

Folgi lavakujunduses on alati kasutatud veidi tavatuid materjale ning nii ka seekord. Annetustega koguti linnarahva käest VHS-kassette, millest filmilint võeti välja ning sellega tikiti suurte puust nõeltega mutivõrgu peale mustreid. Vinüülid ja CD-plaadid seoti võrgu külge «praak» kingapaeltega ehk nendega, mille oleksid firmad muidu ära visanud. Kassetid kruviti lahti, et ka neid ei peaks ära viskama. Tekkiv prügi sorteeritakse ning ainuke materjal, mis kujunduse jaoks osteti, oligi Amuri sõnul eelmainitud mutivõrk. «Meil on hästi teadlikult tehtud lavakujundus – teeme prügist ja toodame ise võimalikult vähe prügi,» kinnitas kunstnik. Et protsess on olnud pikaaegne, on senini olnud kõige suurem väljakutse väsimus, tõdes kunstnik, tehnilise külje pealt aga materjalide kinnitamine, sest soovitakse igas materjalis looduslähedust hoida.

Salakeel folgilavadel

Festivali kunstnik on lavakujunduse inspiratsiooniks võtnud igal aastal mingi kindla Eesti piirkonna, tänavu on see Kihnu. Amur rääkis, et Kihnul on palju ägedaid lugusid ja muistendeid ning ta käis seal isegi inspiratsioonireisil, et kohalike traditsioonidega lähemalt tutvuda. ​Kihnu mustritest on nüüdseks kokku pandud salakeel, näiteks Kaevumäe laval on Kihnu rahvarõivaste käiste tikandid ning iga märk tähendab midagi.

​Nii peitiski Amur lavakujundusse sõnumi ja avaldas lootust, et äkki mõni folgiline tunneb märke nähes selle tähenduse kohta huvi ning muugib lahti, mida kujundusmeeskond tahab sellega öelda. «Kutsun inimesi üles ringi vaatama ka selle pilguga, mida käsitöö meile rääkida võib,» selgitas kunstnik. «Kujunduse põhiidee on ärgitada inimesi traditsioonilist käsitööd vaatama, sest igas asjas on lugu, ka mustrid ja värvid mängivad iga märgi tähenduses rolli.»

Mutivõrgule tikkimine käib vabatahtlikel täies hoos. Pildil vabatahtlik Kati Kivja.
Mutivõrgule tikkimine käib vabatahtlikel täies hoos. Pildil vabatahtlik Kati Kivja. Foto: Elmo Riig

Festivali kunstnik on ise aga äärmiselt rahul: «Väga hästi olnud sel aastal, olen ise väga rahulik. Kõige hullumeelsem idee oligi kogu Kirsimäe lava lindiga tikkimine, see võttis kaua aega. Kuid olen ise väga rahul, meil on väga äge kujundus,» kinnitas Triin Amur.

Abikunstnik, peakunstniku õde An-Liis Amur, kes on õppinud butafooriat, rääkis, et tema on tegelenud rohkem tehnilise poolega, kuid on algusest saati õega protsessis kaasa löönud. Abikunstnik kinnitas samuti, et on kujundusega väga rahul ega osanudki enne midagi karta: «Teadsin, et Triinul on kõik oma peas välja mõeldud ja kõik on kontrolli all. Olen väga-väga rahul.»

Märksõnad
Tagasi üles