Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/07/19/12382397t1h15ed.jpg)
Soovides kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et nädal aega tagasi algas mu naisel puhkus.
Ma ise olen muidu kodune inimene – kantseliitlikus kõnepruugis öeldakse selle kohta vist töötu. See aga ei tähenda, et ma tööd ei teeks, vahetevahel ikka satub üht-teist ette. Ma ei kurda: vaba aega on piisavalt, saab lugeda ja niisama jõudu koguda. Aga nagu öeldud, asi läks jamaks, kui naine jäi puhkusele. Ta oli päevad läbi kodus ja elu muutus pehmelt öeldes kibedaks. «Tee nüüd seda!», «Miks sa ometi ei tee toda?!» ...