Eesti on nüüd Baltikumis ainus riik, kus palga avalikustamine pole kohustuslik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti on Baltikumis ainus riik, kus töötasude avalikustamine pole kohustuslik.
Eesti on Baltikumis ainus riik, kus töötasude avalikustamine pole kohustuslik. Foto: Sille Annuk

Eelmisel nädalal võttis Leedu parlament vastu tööseadustiku muudatuse, mis kohustab tööandjaid avaldama tööpakkumiste juures palgavahemiku. Ühtlasi sai seega Eestist ainus Balti riik, kus pakutava palga avalikustamine ei ole kohustuslik.

Lätis muutus töötasu näitamine tööpakkumistel kohustuslikuks 2018. aasta novembrikuus. Muudatuse tulemusel kasvas hüppeliselt kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu, kuna läbipaistval tööturul on tööd lihtsam vahetada. Ka Leedu tööturgu ootab nüüd ees korralik raputus, sest praegu avaldatakse kõigest viiendik tööpakkumistest avaliku palganumbriga.

“Balti riigid liiguvad läbipaistvama ja õiglasema tööturu suunas ja on vaid aja küsimus, millal Eestiski palgapakkumiste avaldamine loomulikuks muutub,“ leidis CVKeskuse tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. „Töötasude väljatoomine on kasulik nii töövõtjale kui ka -andjale, kiirendades värbamisprotsessi ja julgustades inimesi tööd vahetama. Nii Läti kui Leedu on meist palkade avalikustamisega ootamatult möödunud ja muudatused mõjuvad sealsetele pingelistele tööturgudele kindlasti tervendavalt,” selgitas Henry Auväärt.

Värske statistika näitab, et pea kolmandik käesoleval aastal avaldatud tööpakkumistest on avaliku palgapakkumisega. Viie aastaga on avaliku töötasuga tööpakkumistega arv enam kui kahekordistunud.

Kõige meelsamini näitavad palgavahemikke Eesti tööandjad riigi- ja avaliku sektori, transpordi-, ehituse-, korrakaitse- ja turva- ning haridusvaldkonna tööpakkumistel.

“Peamine põhjus, miks palgataset tööpakkumistel ei avaldata, tuleneb sellest, et lõplik töötasu kujuneb sageli välja individuaalsete läbirääkimiste tulemusena,“ ütles Auväärt. „Asudes praegusel pingelisel tööturul vaba ametikohta täitma, ei saa tööandja olla kindel, missuguste oskuste ja teadmistega töövõtja ta leiab. Tuleb olla valmis nii uue töötaja põhjalikuks koolitamiseks kui ka ametikoha muutmiseks ning seepärast on keeruline ennustada ka palga suurust. Palkade avalikustamine aitaks aga töövõtjal paremini mõista pakutavat ametikohta ja tööandjal on võimalus konkreetse palgapakkumise asemel näidata ka palgavahemikku, millest on töövõtjale palju abi.“

„Lisaks kardavad tööandjad ligi meelitada kandidaate, kes tulevad kohale vaid atraktiivse palgataseme tõttu. Teisalt on uuringud näidanud, et avalik palgapakkumine suurendab sobivate kandideerijate arvu, kuna tõukab kandideerima ka seni töökohavahetusest mõelnud inimesi,“ lisas Auväärt.

Sel aastal avaldatud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse. Selle tõid välja pooled vastanutest.

Tagasi üles