Eestil on viimane aeg taotleda vaatleja staatust Arktika Nõukogus

NÜÜD, KUI EESTI on edukalt valitud ÜRO Julgeolekunõukokku, tulen tagasi teise ettepaneku juurde, mille tegin kuus aastat tagasi, kuid mis seni pole kahjuks kuhugi jõudnud. Nimelt olen endiselt seisukohal, et Eesti peaks taotlema vaatleja staatust Arktika Nõukogus.

Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on olukord Arktikas muutunud keerulisemaks ning see suundumus jätkub. Kliima soojenemise tagajärjel sulab Arktika jää kiiresti. See tekitab suuri muutusi nii Arktika looduskeskkonnas kui ka inimeste ja riikide käitumises.

JÄÄ SULAMISE tõttu tekib ligipääs uutele gaasi ja nafta leiukohtadele. Arktikas on umbes kolmandik maailma gaasivarudest. See on suur ressurss, mis paneb Arktika riigid tegutsema.

Venemaa on viimase 15 aasta jooksul teinud suuri panuseid oma sõjalise võimekuse suurendamiseks Arktikas. Rajatud on uusi lennuvälju ja sadamaid ning soetatud kümneid uusi lennukeid ja allveelaevu. Küsimus on, miks nii rahulikus piirkonnas nagu Arktika nii suuri sõjalisi investeeringuid teha. Vastus peitubki paraku Arktika muutumises ning eelseisvas konkurentsis maavarade kasutuselevõtu pärast.

Mäletatavasti viisid Vene sukeldujad juba kümmekond aastat tagasi Vene lipu vee alla põhjapoolusele. Õiguslikult ei tähenda see küll midagi, kuid sümboolne poliitiline märguanne oli see ometi.

Nii on Arktika riikide kasvava huvi tõttu kaotamas pingevaba piirkonna kuvandit. Lisaks Arktika riikidele Venemaale, USA-le, Kanadale ja Norrale ning teistele Põhja-Euroopa riikidele sätib end Arktika arengutesse järjest enam Hiina. Riikide huvi suurenemine ressursside vastu toob aga kaasa pingete kasvamise, näiteks gaasileiukohtade kasutuselevõtu pärast.

TEINE JÄÄ SULAMISEGA kaasnev märkimisväärne muudatus on uued läbipääsuteed. Ajaloos esimest korda on täies pikkuses aasta ringi laevatatav Aasia ja Euroopa vaheline ühendus piki Põhja-Jäämerd ehk piki Venemaa põhjarannikut. See toob muudatusi rahvusvaheliste kaubavedude logistikas, sest põhjapoolne ühendustee Aasia ja Euroopa vahel on umbes kolmandiku võrra lühem kui senine teekond India ookeani ja Suessi kanali kaudu. Ka siin on näha nii Venemaa kui Hiina tähelepanu kiiret kasvu.

Seega on Arktikas aset leidmas suured muutused. Eesti on Arktikale lähedal ning seetõttu tuleb seal sündival hoolikalt silma peal hoida. Parim koht selleks on Arktika Nõukogu, mille liikmed on kõik Arktika riigid, sealhulgas USA ja Venemaa. Lisaks on mitu vaatlejariiki Hiinast Prantsusmaani. Ka Eesti peaks lõpuks Arktika Nõukogus vaatleja staatust taotlema, sest ülal mainitud muutused looduskeskkonnas, julgeolekupildis ja kaubateede arengus mõjutavad päris otseselt ka teda.

NIISIIS ON Eestil mõistlik esitada võimalikult kiiresti Arktika Nõukogus vaatleja staatuse saamise taotlus. Oleme ju Arktikale lähim riik, kes ise geograafiliselt Arktikas ei ole. Geopoliitilised mõjud sellest aga ei hooli.

Tagasi üles