Laulupeolise joogivesi ja volikogu komisjonide topsid

JUUBELILAULUPEOL oli Tallinna Veel eesmärk tagada kõigile tasuta joogivesi. Selleks täideti lauluväljaku alal iga päev veega kaks kolme ja poole tonnist ning kaks viietonnist sinist tsisterni.

Kõigile laulu- ja tantsupeol esinejatele jagati juba harjutuspäevadeks erikujundusega pooleliitrine veepudel. Märgata võis ka peo logoga siniseid termospudeleid.

Pühapäevase kontserdi ajal oli lauluväljakul sooja 18–20 ja laulukaare all 23–25 kraadi. Sellise ilmaga vajab inimene päevas pool liitrit kuni liitri joogivett. Muidugi juhul, kui ta pole unustanud ka korralikult süüa.

Eeldades, et pooltel pealtvaatajatest oli oma veepudel kotis, võis kaheeurose pooleliitrise vee ostjaid olla kuni 30 000. See teeb 60 000 eurot. Muud karastavad joogid peale selle.

Kuidas siis jagus 17 tonni tasuta Tallinna vett janustele?

Kolmandiku sellest kasutasid ilmselt toitlustusala ja teised teenindajad muuks otstarbeks. Janustele jäi 12 tonni.

Kõige agaramalt kasutati laululava tuletorni lähedal olnud tsisterni. Sealt viidi vett lavale kooridele ja toitlustusalale suurte kanistritega. Lauljad käisid igaüks oma käega kraanist pudelit täitmas. Selleks kulus omajagu aega. Nii oli juba peo keskel kaks mitmerealist 30-meetrist järjekorda. Tean seda täpselt, sest aitasin vabatahtlikuna vett valada.

Mõni minut pärast kella 19 vesi selles paagis lõppes. Nii pidigi olema, sest kui ka pooled esinejatest ja teenindajatest soovinuks poolt liitrit lisavett, kulunuks selleks 8000 liitrit. Et rahvast oli tihedalt, ei saanud sellesse mahutisse vett juurde tuua. Õnneks jagus vett teistesse mahutitesse, kuid nendeni jõudmiseks kulus aega.

Kes teadis, et nii palju rahvast tuleb ja laulmine nii janutama ajab?!

Kokkuvõttes maksimaalne tulemus neis oludes. Edaspidi olgu suund sellel, et igal rahvaüritusel oleks tasuta joogivesi.

Jagasin seda mõtet tuttavatega ja kuulsin, milline totter olukord on veejoomisega Viljandi volikogu komisjonide – rõhutan, et just komisjonide – koosolekutel: juuakse plasttopsidest ja mullivett. Nii olevat mugavam ja kasumlikum.

«Milleks plasttopsid? Kas majas pole klaase? Kas pole, kes neid peseks? Pesku siis igaüks ise oma klaas pärast joomist puhtaks – kodus ju teeme seda! Olgem ikka igal pool säästlikud!» märkis seepeale mu hea kolleeg.

Et Viljandi saab lõpuks veekeskuse ehitamisega hakkama, võib volikogu minna kõigis oma töövormides päevapealt üle kraanivee joomisele. Tavaline vesi kõlbab kümnetele tuhandetele laulupeolistele, ega selle joomine ka Viljandi volikogu liikmeid kahjusta.

Aga erinevalt laulupeost volikogulastele ma vett valama ei lähe – nad saavad ise sellega hakkama.