/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/07/13/12360300t1hd930.jpg)
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) ei tähelda, et prügi viimine metsa aastatega vähenenud oleks – jätkuvalt leiavad loodusesse tee nii vana mööbel, ehituspraht, klaas kui ka ohtlikud jäätmed, vahendab Eesti rahvusringhääling.
Metsa alla kiputakse endiselt prügi viima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RMK kogus möödunud aastal umbes kaheksa tonni rohkem prügi kui üle-eelmisel aastal. Kokku ulatus aastane prügisaak kogu Eesti metsades 290 tonnini. Prügi on rohkem seal, kus on ka rohkem inimesi. Nii eristuvad probleemsemate piirkondadena Harjumaa, Läänemaa, Raplamaa ja Ida-Virumaa.
RMK peametsaülem Andres Sepp rääkis oma kogemusele toetudes, et asjad aastatega paremuse poole läinud ei ole ning et RMK saab tegelda ainult tagajärgede, mitte põhjusega.
«Tavapärane olmeprügi ja pakendid, neid võib-olla tuleb tõesti vähem, see on korraldatud jäätmeveoga. Mis tekitab probleeme, on ehitusjäätmed, rehvid ja elektroonika, mille äraandmine maksab jäätmejaamas raha,» ütles Sepp.
Ta märkis, et aastast aastasse tuleb tegeleda ka metsa alla toodud puulehtedega.
«Lehed iseenesest ei olegi küsimus, aga kui nad on pakitud kilekotti, siis nad tekitavad meile probleeme,» märkis ta.
Nelja aasta eest hakkas RMK suuremate isetekkeliste prügimägede juurde seadma ka valvekaameraid. Seda, kui palju neid pandud on, ei avalikustata. Sepa sõnul liigutatakse kaameraid ka ühest kohast teise. Tänu kaameratele on nii mõnigi oma karistuse saanud.