Ühine tegevus ja ühistegevus. Tehkem vahet

Ülo Mallene

FOTO: Elmo Riig

NII ÜHISEL tegevusel kui ühistegevusel on Eesti riigi sünni-, kujunemis- ja arenguloos oma kindel koht. Häda seisneb ainult selles, et neid kaht kiputakse samastama. Ühistegevus sündis ühisest tegevusest, kuid ühine tegevus ei ole veel ühistegevus.

Ühine tegevus tekkis vajadusest teha töid, mis käisid ühele inimesele üle jõu. Niisugusi töid tegid eestlased talgute korras. Nende hulka kuulus hulk suuremat inimjõudu nõudvaid talutöid, nagu viljakoristus ja -peks, sõnnikuvedu, alepõletamine, seatapp ... Hiljem lisandusid ühisel jõul ja nõul ehitatud kooli- ja seltsimajad.

Läbi aegade suurim ühine tegevus on eestlastele olnud laulupeod, mis kasvasid välja külasimmanitest ning millest said üldlaulu- ja -tantsupeod. Seda ühist tegevust on tänapäeval hakatud nimetama eestlaste hingepeegliks. Seda on hakatud nimetama isegi Eesti julgeoleku garantiiks.

Kui meenutada öölaulupidusid ja võtta arvesse Eesti veretut iseseisvuse taastamist, on sel mõttel tõepoolest sisu. Laulupeod tekitavad enda ümber headust ja turvalisust, mida meie riiki juhtivad poliitikud ei ole alati suutnud pakkuda. Mainekujunduse seisukohalt võiks kogu maailmas tuntust kogunud üldlaulupidu olla Eesti kaua otsitud kaubamärk.

Ühistegevus on üks ettevõtluse vorme, mis sündis XIX sajandil Inglismaal ja jõudis siin valitsevate sakslaste kaudu eestlasteni ligi pool sajandit pärast laulupeo sündi. Eestis andis ühistegevusele rahvusliku vormi Jaan Tõnissoni eestvedamisel asutatud Tartu Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. Sellele järgnesid teised Eestis loodud krediidiühistud ja muudes valdkondades tegutsevad ühistud, millest andsid suurema panuse Eesti majandusse piimaühistud.

Eesti esimese iseseisvusperioodi lõpul jõuti niikaugele, et riigi ekspordis oli 25,16 miljoni kroonise käibega pika puuga esikohal või eksport. Selle taga oli 264 Eestimaal tegutsevat piimaühistut. Tollal kuulus ligi pool Eesti majandusest ühistegevusele.

Seejuures väärib tähelepanu, et ülemaailmse majanduskriisi elas Eesti rahvuslik ühistegevus üle suuremate kadudeta.

Eesti rahvusliku ühistegevuse ideoloog ja looja Jaan Tõnisson on kirjutanud, et ühistegevus ei ole mitte üksikute äravalitute asi, vaid peab koondama ühiste huvide nimel kõige suuremaid rahvahulki, sest on läbinisti demokraatlik. Tema arvates peab ühistegelik vaim rahvast majanduslikult edasi viima ja ühtlasi sotsiaalse rahu poole juhtima.

TÄNAPÄEVAL ON Eesti ühistegevuses eeskuju näidanud Soome ühistegelikule piimakontsernile kuuluv ja siin Alma kaubamärgi nime all tegutsev Valio, kelle omanduses on ka kunagine Baltimaade suurim, Võru juustutööstus. Meil endil on ette näidata edukalt tegutsev ja endale Paides senisest suuremat tootmisbaasi rajav ühistuline E-piim. Edukalt tegutseb ka okupatsioonid üle elanud ja nüüd end osavalt pangandusega sidunud Coopi nime kandev ühiskaubandus. Uustulnuk on edukalt tegutsev rohkem kui 100 teravilja- ja rapsikasvatajat ühendav Kevili-nimeline ühistu.

Võib väita, et ühise tegevuse tulemusel korraldatud laulupidu on koos rahvusliku ühistegevusega andnud eesti rahvale oma isamaa.

Tagasi üles