Täitemenetlus muutub läbipaistvamaks

Viljar Peep

FOTO: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

OLGU PÕHJUSEKS maksuvõlg, liiklus- või parkimistrahv, ikka tuleb ette, et ka muidu seaduskuulekal inimesel jääb kohustus täitmata ja ta on sunnitud oma eksimust klaarima kohtutäituri kaudu. Võlg on võõra oma ja kui võlgnik seda pahatahtlikkuse või halbade asjaolude kokkulangemise tõttu ei tasu, ei jäägi mõnikord üle muud, kui kasutada seaduslikku survet ehk kohtutäituri teenust. Ja paratamatult on igal teenusel hind.

Oletame näiteks, et pensionär Mati, üldiselt viisakas autojuht, ületab kiirust ja saab 50 eurot trahvi. Et ta on hiljuti kolinud ja internetis asju ei aja, ei jõua trahviteade temani ning võla tasumise tähtaeg möödub. Asi läheb kohtutäituri kätte. Küsimus on, kas põhiline osa sellest rahast, mida Mati on nüüd sunnitud maksma, peaks minema võla enda maksmiseks või kohtutäituri tasuks. Näiteks võib juhtuda, et Mati peab lisaks 50-eurosele trahvile maksma täiturile 66 eurot või veelgi enam ehk kokku üle 100 euro, mida on trahvisummat arvestades liiga palju.

RIIGI ÜLESANNE on kanda hoolt, et ennekõike saaks võlg liigse vaevata ja kiiresti makstud ning Matil ei tekiks täitetasude tõttu veel suuremat võlga. Seetõttu ongi riigil kavas muuta senist riiginõuete täite korraldust.

Tulevikus jääb praeguse 43 täituri asemel alles kuni 20 täituribürood. See tähendab suurimat muutust väiksematele maakondadele, kus täiturid enam iga päev kohapeal ei tegutse.

Justiits- ja rahandusministeeriumi ettepanek on jagada asjad nii, et riigi ja omavalitsuste nõudeid täidaks maksu- ja tolliamet (MTA) ning kohtutäiturid keskenduksid eranõuetele, näiteks hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmisele, mille puhul on vaja nende professionaalseid oskusi. Samuti tegelevad täiturid ka edaspidi riigi ja omavalitsuste nõuete sissenõudmise käigus vajalikuks osutuva vara sundmüügiga.

Kokkuvõttes muutub nii trahvi- kui maksunõuete sundtäitmine inimesele mitu korda odavamaks. Tihti on hätta sattunud võlgnik seotud korraga mitme täitemenetlusega, mistõttu tekib tal ka lisakulusid rohkem. Kui riigi nõuded koondada, väheneb täitetasu ning võlgnik saab selle arvel tasuda muid võlgu.

SEE, ET PRAEGU lahendavad kohtutäiturid tulusate täiteasjade kulul ka neid asju, mis neile midagi sisse ei too, muudab nende tasu suuremaks. Teisisõnu kujundatakse täitetasu nii suureks, et saaks katta edutute täiteasjade menetlemise kulu. Seetõttu on kohtutäiturite tasud suuremad.

Vastupidi enamikule kohtutäituritele on MTA tööprotsessid automatiseeritud: suhtlus käib kahe masina vahel (hoiatused ja arestid). Riigi puhul sellist ristsubsideerimist ei ole ja tänu sellele hoitakse täitetasu kulupõhisena ehk märksa väiksemana. Esialgsel hinnangul on võimalik täitetasu vähendada umbes kümme korda.

Teine mure on, et praegune täitesüsteem kiratseb. Eriti raske on väiksemate piirkondade kohtutäituritel, kes tegutsevad toimetuleku piiril või isegi kahjumiga. Seetõttu ei ole osal täituritel tungivat huvi võlgu võimalikult tõhusalt välja nõuda ning ka justiitsministeeriumini jõuab kohtutäiturite töö kohta aina rohkem kaebusi, aastas umbkaudu 300. Näiteks vabastati ametist üks kohtutäitur, kes ei kandnud laekunud raha sissenõudjale edasi, vaid pidas selle raha eest oma bürood ülal. Sellised juhtumid näitavad, et muutusi on vaja.

TULEVIKUS JÄÄB praeguse 43 täituri asemel alles kuni 20 täituribürood. See tähendab suurimat muutust väiksematele maakondadele, kus täiturid enam iga päev kohapeal ei tegutse. Samal ajal ei tohi kohtutäituri teenus muutuda seal kliendile raskemini kättesaadavaks. Selle huvides on täituril edaspidi küll õigus pidada bürood suuremas keskuses, kuid ta on kohustatud avama väiksemas asulas harukontori.

Kokkuvõttes muutub nii trahvi- kui maksunõuete sundtäitmine inimesele mitu korda odavamaks.

Lõuna piirkonnas asuvad kohtutäiturite bürood praegu Tartus, Jõgeval, Viljandis, Põlvas, Võrus ja Valgas. Tulevikus jääb siia tegutsema neli kohtutäiturit, kellest kolmel asub büroo Tartus ja ühel Põlvas. Tartu kohtutäiturid peavad avama harukontori Viljandis ja Jõgeval.

Harukontor ei pea olema avatud iga päev, piisab ühest tööpäevast nädalas, aga sel juhul peab vastuvõtt kestma kogu lahtioleku aja. Muidugi ei keelata kohtutäituril hoida harukontorit avatuna ka mitmel tööpäeval nädalas. Kui võlgnikul või võlausaldajal on vaja pöörduda kohtutäituri poole ajal, kui harukontor on suletud, saab ta pöörduda põhibüroosse.

Kindlasti on harukontoris tagatud peamised teenused: dokumentide vastuvõtt, esmane nõustamine ja kaebuste läbivaatamine. Toimikuga saavad võlgnik ja võlausaldaja tutvuda nii büroos kui ka harukontoris.

Kokkuvõttes: kuigi muudatused mõjutavad ennekõike väiksemaid maakondi, tegutsevad kohtutäiturid seal edasi. Alles jäävad parimad täiturid, kes keskenduvad keerukatele juhtumitele ja eranõuete paremale täitmisele.

Tagasi üles