Prokurör: kokkuleppemenetluses saab kurjategija karistust valida

Marja-Liina Talimaa Foto: Elmo Riig / Sakala

Kui inimene peaks sooritama kriminaalse teo, siis väikseim karistus, mida talle selle eest määrata saab, on rahatrahv, kuid sellegi tasumisega jäävad paljud hätta.

Ringkonnaprokuröri Marja-Liina Talimaa sõnul saab rahalist karistust määrata kergemate rikkumiste puhul, kuid inimesel tasub endal hinnata, kas ta suudab summa ära maksta. Teine võimalus on taotleda endale rangemat karistust, mille saaks ära kanda üldkasulikku tööd (ÜKT) tehes. Karistust saab valida ainult kokkuleppemenetluse puhul.

Marja-Liina Talimaa, kui üritada karistusi järjestada, kas võib siis öelda, et rahaline karistus on kõige leebem?

Põhimõtteliselt nii see on.

Sellele järgnevad juba tingimisi vangistus ja ÜKT. Kumb neist kahest on karmim karistus?

Seda on raske öelda, mõlemad neist käivad vangistuse määramise kaudu. Tingimisi vangistus on seaduse järgi karistusest vabastamine, samas ÜKT on vangistuse asendamine. Selle järgi hinnates oleks ÜKT justkui karmim.

Kui kurjategija ja prokurör sõlmivad kokkuleppemenetlust, annab prokurör inimesele tihti valida, kas ta eelistab rahalist karistust, ÜKTd või tingimisi vangistust. Mida inimesed eelistavad?

See sõltub palju inimese sissetulekust. Kui inimesel on raha, valib ta rahalise karistuse. Seadus lubab seda ka osade kaupa tasuda ja kui on makstud, kustub karistus kolme aasta pärast.

Aga kui valida on ÜKT ja tingimisi vangistuse vahel?

Siis sõltub palju inimesest. Raske on öelda, missugust karistust eelistatakse. On kahesugust tingimisi karistusest vabastamist. Üks on käitumiskontrollile allutamine, mis tähendab regulaarset kriminaalhooldaja juures käimist ning kontrollnõuete täitmist. Sellisel juhul on katseaeg lühem, alates poolteisest aastast. Teisel juhul hooldaja juures käima ei pea, aga katseaeg on kolm kuni viis aastat.

Tundub, et neist valikutest on ehk eelistatum käitumiskontrolliga tingimisi vangistus, sest katseaeg on lühem.

Kui aga seadusrikkumine on inimese elus juhuslik episood ja ta on veendunud, et see jääbki ühekordseks juhtumiks, on ta nõus ka pikema katseajaga.

Lisaks annab seadus võimaluse määrata rahalist karistust tingimisi. Seda juhul, kui inimese majanduslik seis on väga halb, kuid tema süü on väike ja tekitatud kahju pole suur.

Avalikkusele on tihti räägitud sellest, kui karmid on tingimisi vangistuse tingimused ning võib piisata ka väiksest rikkumisest, et inimene vanglasse saata. Kohtulahendid näitavad aga, et inimene võib mitu korda seadust rikkuda, aga talle määratakse ikkagi tingimisi vangistus. Millest see tuleneb?

Kui inimene paneb katseajal toime uue kuriteo, on kolm varianti. Varem mõistetud karistus pööratakse täitmisele ja inimene peab minema reaalselt vangi, kuid on võimalus, et talle mõistetakse üldkasulik töö või rahaline karistus.

Kui inimene paneb katseajal toime uue kuriteo, ei luba seadus tingimisi karistust mõista, välja arvatud juhul, kui uus tegu pannakse toime ettevaatamatusest.

Kindlasti ei üritata korduvalt karistatud isikut vanglast säästa, kuid kõik sõltub konkreetsest kuriteost ja inimesest, kes teo on toime pannud.