/nginx/o/2011/12/16/879958t1h0e55.jpg)
«Miukest süüki teil jõulu aal kodun tetäs?» küsis Mulgimuhkliks kehastunud Alli Laande eile, kui Viiratsi kooli lapsed Metsamuhklimaa jänesepuuride ees peatusid. «Verivorsti, piparkooke, hapukapsast,» loetlesid vastajad. «Jäneseliha ka!» lisas üks ninatark.
Tema sai kaaslastelt muidugi hurjutada, sest jänkude söömine tundus sel hetkel kõigile kole mõte. Lapsed olid tulnud pikk-kõrvadele hoopis jõulutoitu pakkuma.
Veisjärve äärest Mai Jõgi majapidamisest Lilli loodusmajja toodud kaks jänest said jõuluajaks nimeks Ninnu ja Nännu. Loomad haarasid laste antud porgandid hammaste vahele ja hekseldasid need peenikeseks. Nende isu polnud eespool mainitud vihje ilmselt rikkunud.
Jänesed polnud aga kolmandat aastat korraldatud Metsamuhklimaal ainukesed uustulnukad. Laudas tammusid kaks Herefordi tõugu mullikat, kes kuuluvad kohalikele talunikele Maia ja Ain Luukasele. Mullikate latri kohale oli kirjutatud «Mulli» ja «Mollik». Nemad said lastelt tervislikku juurvilja.
Seejärel andis Mulgimuhkel sõnajärje üle Metsamuhkel Olev Kallasele, kelle juhendamisel läksid õpilased metsloomadele jõuluande viima.
Arusaadav ka pisikestele
Üks tänavune uus tegija oli muidugi ka Mulgimuhkel ise. Alli Laande ülesanne oli lapsed vastu võtta ning programmi osad mulgi keeles tervikuks siduda.
Paljud rüblikud küsisid algul hämmastunult, miks need muhklid eesti keelt ei räägi. Tund aega hiljem olid nad aga ise varmad mulgi sõnu proovima.
«See oli meil tänavu üks vahvamaid uuendusi. Kus mujal me siis ikka mulgi keelt räägime, kui mitte Mulgimaal!» tõdes Metsamuhklimaa idee autor Ly Laanemets.
Ettevõtmise muu osa kulges samas stiilis nagu varasematel aastatel. Korraga sai talveprogrammis osaleda 25 last. Nendest moodustati väiksemad rühmad, et igale mudilasele jätkuks tähelepanu ja tegutsemisvabadust.
Ettevõtmine oli mõeldud lasteaialastele ja algklassiõpilastele. Kõige nooremad, kes tänavu Lillis käisid, olid kaheaastased põnnid.
Mõnesaja meetri pikkusel loodusrajal rääkis Metsamuhkel lastele nii rohusööjatest kui kiskjatest, õpetas neid jälgi tundma ja korraldas mänge.
Kuusekohvikus pakkus Mugulamuhkel Anti Laanemets mundris tuhleid ja vaarikavarreteed. Looduskeskuse köögis valmistasid lapsed Maiusemuhklite Eha Lullo, Merike Sooviku ja Eneli Õuna abil piparkooke. Teises toas õpetas Meisterdamismuhkel Valli Öövel jõulukaunistusi valmistama.
Ruumis, mida nimetati karukoopaks, said lapsed vaadata filmi pruunkaru elust. Programmi lõpus kogunesid külalised aita, kus vanast sokist tehtud Minimuhkel andis neile tervislikud kingitused.
Kogu ettevõtmise eest vastutas projektijuht Liina Laanemets.
Tuleval aastal jälle
Kõigest sellest saab nüüd rääkida minevikus, sest eile käis Metsamuhklimaal viimane lasterühm. Mittetulundusühingu Lilli Looduskeskus projekt, mida toetas keskkonnainvesteeringute keskus, oli mõeldud 20 rühma ehk 500 lapse harimiseks. Sama fondi abiga kompenseeriti osaliselt ka gruppide kohalesõidukulud.
Ly Laanemets rõhutas, et tegemist oli just Viljandimaa mudilastele mõeldud ettevõtmisega.
«Sel aastal käisid meie juures teised lapsed kui mullu. Ainult üks grupp oli käinud ka eelmisel aastal, kuid nemad jäid nüüdki rahule ja lubasid veel tulla,» kõneles ta. «Ilmselt jätkame seda stiili ka edaspidi, sest tegevused on paigas ja kõik töötab hästi. Järgmisel aastal saavad tulla jälle uued lapsed — tänavu jäid paljud soovijad ukse taha.»
Eile õpilastega Metsamuhklimaad uudistanud Viiratsi kooli õpetaja Annika Otsma tunnistas, et jäi käiguga väga rahule. Ka lapsed võtsid pakutu hästi vastu.
«Programm oli lõbus ja õpetlik: seal kordusid meie loodusõpetuses läbi võetud teemad,» rõõmustas ta.
Päev varem oli sama klass käinud Karksi jõulumaal.
«Seal räägiti peamiselt keskajast ja ajaloost, Lillis oli aga rõhk loodusel,» selgitas Otsma. «Tegemist oli kahe täiesti erineva ettevõtmisega, mis olid mõlemad väga vahvad.»