/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/07/04/12324314t1h6a3c.jpg)
Et 20 aastat tagasi looduskaitse alla võetud Raudna tehisjärvelt on kõik haruldased linnuliigid kuhugi lahkunud, siis otsustas valitsus linlaste seas üsna populaarse suvituskoha looduskaitse alt välja arvata.
Haruldaste lindudeta jäänud Raudna järv kaotas riikliku kaitse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse otsusega läheb Raudna koos Põlvamaal asuva Liiva-Varbuse maanteelõiguga riikliku kaitse alt kohaliku ehk vallavalitsuse kaitse alla. See otsus langetati Keskkonnaameti looduskaitselistele objektidele tehtavate ülevaatuste ja ekspertide hinnangute põhjal.
Raudna looduskaitseala asub Viljandi vallas ja on tuntud puhkekoht, sest seal asub kunagisest Heimtali kruusakarjäärist tekkinud Raudna tehisjärv. 1999. aastal oli piirkonna kaitse alla võtmise eesmärk linnustiku kaitse. 2017. aasta vaatluste kohaselt ei leidu kaitsealal haruldasi maismaakooslusi ega liike ja Raudna järvel pesitsevad valdavalt levinud linnuliigid.
Valitsus selgitas, et kaitse alt väljaarvamine ei tähenda, et kaitseala territooriumile saaks nüüd märgatavalt rohkem ehitada. Ehitustegevust piirab järve kalda ehituskeeluvöönd ning maantee ja elektriliini kaitsevöönd.
Raudna järv on Viljandi valla üldplaneeringuga määratud puhkealaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada. Viljandi vald on Keskkonnaministeeriumiga sama meelt, et Raudna looduskaitseala riikliku kaitse alla jätmine ei ole vajalik.
Peale Raudna karjääri võeti riikliku kaitse alt välja Liiva-Varbuse maanteelõik, mida rahvasuus teatakse ka Postiteena. See asub Põlvamaal Kanepi ja Põlva vallas ning kaitse alla võeti 1981. aastal omapärases maastikus istutatud ja looduslikult kujunenud puud. Maanteelõiku tervikuna iseloomustavad paljud ajalooliselt ja kultuurilooliselt olulised objektid. Lõiku Liivalt Põlva-Kanepi ristini ilmestavad kitsad ajaloolised sillad ja truubid koos valgeks värvitud betoonist piirdepostidega.
Looduskaitselised ekspertiisid näitasid, et ala ei peaks riikliku kaitse all olema, sest puude dendroloogiline väärtus on väike ja paljud puud haiged. Seetõttu ei ole Liiva-Varbuse maanteelõigu tervikuna riikliku looduskaitse alla jätmine vajalik ega põhjendatud.