/nginx/o/2019/07/01/12317106t1h3a06.jpg)
VIIMASE PAARIKÜMNE aasta jooksul on tubaka tarbimine noorte seas jõudsalt vähenenud, ent järjest sagedamini alustavad nad e-sigarettidega. Seetõttu on juulist jõustunud tubakaseaduse piirangud, millega on keelatud tubakatoodete väljapanek kauplustes ning tubakast erinevad maitsed e-sigarettide vedelikes, vajalikud eelkõige noorte kaitsmiseks tubakatööstuse manipulatsioonide eest.
Suitsetamise levimus noorte seas on juba palju aastaid selges kahanemises. Kui aastal 2006 (enne söögikohtades suitsetamise keeldu) oli 16–24-aastaste hulgas igapäevasuitsetajaid 27 protsenti, siis 2018. aastal oli neid 13 protsenti. Samalaadset pilti näeme laste seas. 2006. aastal oli 15-aastastest noortest igapäevasuitsetajaid 16 protsenti, 2018. aastaks oli see näitaja kukkunud viiele protsendile. Teisalt jääb Eesti rahvusvahelises võrdluses silma nooremalt suitsetamisega eksperimenteerivate lastega: keskmiselt tehakse esimene sigaret juba enne 13-aastaseks saamist.
Nähtav muutus on ka see, et aasta-aastalt saadakse üha sagedamini esimene suitsetamiskogemus e-sigaretiga. Mõlemat toodet tarbinud 15-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 42 protsenti, 13-aastastest 61 protsenti, 11-aastastest aga tervelt 73 protsenti.
MUUTUV MAAILM seab võitluses nikotiinisõltuvusega meie ette uusi proovikive. Tubakatööstuse leidlikkust oma toodete turundamisel ei tohi hetkekski alahinnata.
Suitsetamise vähenemine on olnud meeste seas jõulisem kui naiste seas. See peegeldab naiste muutunud positsiooni ühiskonnas – suitsetav naine ei ole enam suurem häbiasi kui suitsetav mees –, aga ka spetsiaalselt noortele ja naistele suunatud turundust. Peened sigaretid, mentooli lisamine sigarettidesse hingamisteede tuimastamiseks, magusate maitsete kasutamine ja väljahingatava suitsu valgemaks värvimine on vaid mõned näited müügiedu suurendamiseks kasutatud võtetest. Neile lisanduvad roosad ja kuldsed e-sigaretid, alkoholikokteili- või mullinätsumaitselised e-vedelikud ning peaaegu märkamatu huuletubakas.
TUBAKATOODETE reklaam on keelatud juba 1998. aastast – ammu enne praeguste noorte suitsetajate sündi –, paraku on see viimastel aastatel uuesti probleemiks kerkinud. Esiteks mängib rolli sotsiaalmeedia, kus reklaami tehakse nii suunamudijate (influencer’ite) kaasamisega kui temaatilistel veebilehtedel. On teada, kuidas tubakafirmad on Instagramis suure jälgijate hulgaga noori välja õpetanud oma tooteid «kogemata» eksponeerima ning kuidas veebipoodidest saavad kauba kätte ka alaealised.
Tubakatööstusele kadunud noori üritatakse meelitada kõiksuguste uudistoodetega. Paraku on uuringutest teada, et õpilased (11–16-aastased) peavad suhkruvatimaitselist e-sigaretti vähem kahjulikuks kui tubakamaitselist e-sigaretti. Tubakaga mitteseostuvad magusad maitsed on atraktiivsemad just mittesuitsetajatele ning magusate maitsete eelistamine esmaproovimisel on laste seas mitu korda sagedasem kui täiskasvanute seas. Peale selle toob just maitseainete sissehingamine kaasa suurema osa e-sigaretiga kaasnevatest seni uuritud tervisemõjudest.
Tubakatoodete ja nende kaubamärkide eksponeerimise lõpp müügikohtades tähendab tootjatele väiksemat reklaamivõimalust ning loobuvale suitsetajale väiksemat ohtu poesabas murduda. Küllap teavad kõik olukorda, kus väsinuna pärast tööpäeva toidupoodi sattunul jõuab järjekorras oodates kassalindile šokolaad või ajakiri, mille ostmine sugugi plaanis polnud, või kuidas viril laps endale järjekorras ootamise ajal kisaga pulgakommi välja kaupleb. Poepidajad teavad inimpsühholoogiast piisavalt, et just kiusatust tekitavad tooted tavariiulite asemel kassade juurde paigutada.
Loodame, et tubakatoodete nähtavuse ja seeläbi suitsetamise kaudsete reklaamivõimaluste jätkuv piiramine aitab luua keskkonna, kus noored saavad üles kasvada ilma nikotiinisõltuvuseta, just nagu on üles kasvanud noored, kelle jaoks sigaretikoni ei käi restoranilauale. Suitsetamiselt glamuurse kesta eemaldamise järel jääb vastu vaatama ainult selle tegevuse tegelik olemus: põleva taime jäänuste sissehingamine.