Viljandisse on peidetud üks hästi hoitud saladus, mille aroomi tuul aeg-ajalt mööda tänavaid laiali kannab. See lõhn tuleb meie kohvi-Mekast, mis on varjul Rohelise Maja poe ja kohviku hoovis.

Kohviku pisikese röstikoja nimetamine kohvi-Mekaks võib küll tunduda suurustamisena, ent tiitel on igati õigustatud, kui mõelda, et kogu Eesti röstikojad võib kokku lugeda kahe käe sõrmedel ja maheröstikodasid on neist vaid kaks: üks Tartus ja teine seesama, mis asub väikse Viljandi tagahoovis.

Tavapäraselt kõditab roheliseks võõbatud kohvikust möödujate ninasõõrmeid ning paneb kiusatusest huult hammustama ustest ja akendest välja paiskuv värskete saiakeste lõhn. Ent kui peremees Enn Onni otsustab uue laari kohviube röstida, täituvad ümbruskonna tänavad tuule tahtsi kohviaroomiga.

Kommentaarid (1)