Võimuvahetus võib osutuda Eesti elukeskkonda tervendavaks

Urmas Suik

FOTO: Erakogu

EESTI RIIGIL ON paljud asjad päris hästi õnnestunud, ent me võiksime mõtiskleda selle üle, kuidas meie väljavalitud on hakkama saanud. Eesti valijad on suhteliselt pikaks ajaks usaldanud riigivõimu eeskätt Reformierakonnale, mille sõiduvees on pikka aega õnnestunud end Stenbocki maja laua taha sättida ka Mart Laari vana partei nime taastanud seltskonnal.

Üks mu hea sõber ütles hiljaaegu, et talle üldse ei meeldi Eestis pärast valimisi võimule saanud seltskond, aga võimu vahetumine võib anda hea tulemuse. Pikka aega võimu nautinud Reformierakonna tegevuse ajal on Eestis aset leidnud nii mõnedki kahtlase väärtusega sündmused. Meenutagem kaduma läinud kümmet miljonit dollarit või kahtlasevõitu VEB-fondi saagat, mille lõppu ei ole veel praegugi näha.

ÜPRIS KÜSITAV tundub olevat ka Reformierakonna poliitikute istutamine kõrgetele ametikohtadele Eesti Panka, Riigikohtusse ja Euroopa Komisjoni pärast seda, kui leheveergudele ilmus teade Reformierakonna ja Res Publica võimalikust ühinemisest. Reformierakonna endise liikmena mäletan selleteemalist sagimist üsna hästi. Tõnismägi 9 majas (Reformierakonna peakontor Tallinnas – toimetus) võimule kerkinud hilisteismelise mõtlemislaadiga seltskond käskis vastuvaidlejatel suu kinni hoida. Saatuse tahtel andis erakonna uus esimees tagasikäigu, aga ametimehed istusid oma aja kõrgepalgalistel postidel lõpuni.

Võimule pääsenud uus siseminister ja kogu EKRE minu silmis eriline autoriteet ei ole, aga ehk õnnestub neil heita udusevõitu pangaskandaalidele veidi enam valgust. Mäletatavasti kvalifitseerisid mõned Reformierakonna staažikad poliitikud esimeste rahapesu juhtumite avalikustamise lausa nõukogulikult eestivaenulikuks tegevuseks.

Muide, praegune sagimine EKRE ukse taga meenutab omaaegset voorimist Reformierakonna ukse taga, kui «äraostmatud» üritasid oma uppuvat laevukest päästa. Kas me näeme mingil hetkel Helir-Valdor Seedri ja Mart Helme partei vennastumist?

EESTI ON SENIAJANI energiavarustuse poolest üsna hästi elanud. Põlevkivist toodetud elekter on andnud energiavarustuskindluse, märkimisväärselt soodsama positsiooni kui meie mõlemal Balti naabril.

Ent võimukandjate tahtel on kätte jõudnud aeg, mil Ida-Virumaa energiasektoris vallandatakse töölisi ja valmistutakse vanade elektrijaamade sulgemiseks. Reformierakond ja Isamaa on peaaegu kõikide valimiste järel riigijuhtimise juures olnud. Kus on olnud nende silmad?

Ääremärkusena: tundub, et rohelise maailmavaate hüsteeria on Maarjamaale jõudnud.

Sisemaised sotsiaalsed pinged on kutsunud postsotsialistlikes riikides esile väga suuri konflikte. Ere näide on Moldova, kus meie parlamendiliikmed on riigivalitsemist õpetamas käinud. Loodetavasti õnnestub meie värskelt võimuhoobade juurde pääsenud valitsusel Ida-Virumaa probleemid tsiviliseeritult lahendada.

EESTI POLIITIKUTE Ameerika Ühendriikide kummardamise järjekordne märk on siseministri hüüatus selle riigi Iisraeli suursaatkonna teemal, selle Jeruusalemma viimise toetamine. Mõni mees on nõudnud Eestisse USA alalist sõjaväebaasi. Mõni eriti agar sõjard nõuab kaitsekulutuste suurendamist 2,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Donald Trump seab meid tapmisvahendite soetamise suureks eeskujuks Euroopas, aga teadlastele ja arstiabile raha ei jätku. Olen nõus, et relvade soetamist võib nimetada ka kaitseks valmistumiseks, aga kas Eesti peaks taotlema NATO uputamatu lennukikandja staatust Venemaa külje all?

Soomes liigub ringi anekdoot, et USA on Eesti kujul saanud veel ühe pisikese osariigi lisaks Iowale, Utah’le ja Ohiole. Küll vaesevõitu, aga eriti sõnakuuleliku.

STENBOCKI MAJAS end sisse seadnud valitsuse tegevus on tõepoolest kohati raskesti mõistetav ja Eesti eelmiste valitsuste eesmärke lammutav. Samas elukogenud inimesena arvan, et Reformierakonna domineerimisel valitsenuks oht, et mingisugused viimase instantsi tõed kujunevad normiks.

Teate küll: meil on parim maksusüsteem, ei mingit munitsipaalpolitseid (väga paljudes vanades Euroopa riikides on see olemas), riigiettevõtted on saatanast ...

VALIJAID ON meie võimule pürgijatel tarvis kuni valimispäevani. Põhimõtted ja lubadused ei maksa Eesti poliitikas midagi. Praeguse koalitsiooni püsimise hind näib olevat ühe tuntud Keskerakonna poliitiku istutamine Euroopa komissari ametitoolile.

Huvitav on näha, keda kavatseb perekond Helme istutada riigiprokuröri toolile.

Tagasi üles