Kuhu võiksime e-tervisega jõuda?

Priit Tohver Foto: Erakogu

(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)

«TULEVIKUS NÄEB arsti juures käimine välja nii, et sööd hommikust ja äkki ilmub su ette ekraan, kus on sinu perearst. Sensorid su kehal näitasid talle, et su kolesterool on natukene liiga kõrge, ja ta pakub, et äkki võiksid täna praemuna asemel hoopis müslit süüa.» Umbes nõnda räägiti e-tervisest Euroopas juba kümmekond aastat tagasi.

Kui jätta kõrvale mure arsti pärast, kes iga patsiendi hommikusöögil pilku peal peaks hoidma, tundus see kujutlus mulle toona üsna äge. Mõte oli seda meeldivam, et toona polnud mul vaja teada, kuidas need lahendused peaksid valmima.

See lõbu sai paraku läbi hetkel, mil astusin läbi nõndanimetatud superministeeriumi turvaväravatest, et asuda tööle sotsiaalministeeriumis. Selgus, et mu perearst ei tea seniajani, mida ma hommikuks söön. Ja mis veel hullem: pidavat olema minu ülesanne välja mõelda, kuidas talle sellest kõige paremini aru anda.

RIIGIKONTROLLI auditist ilmnes, et e-tervise tiiger pole ammu enam ühtegi hüpet teinud. Teised tiigrid olid vahepeal läinud Soome konsultandiks ja avastanud kurvastades, et X-tee koostööst sõltumata jäid nende terviseandmed kodumaale. Kolmandad (mina nende hulgas) olid liiga hõivatud uue keele õppimisega, et käimasoleva vestlusega mingilgi määral sammu pidada. Mis pagan on eHDSI ja DICOM ning kas SNOMED-il on jätkuvalt abiks HL7 pöialpoissi?

Õnneks olen ajapikku avastanud, et Eestis on endiselt palju tarku inimesi, kes kogu sellest segadusest hoolimata on suutnud sihti silme ees hoida ja meie e-tervist rahulikemasse vetesse tüürida. Meil on palju, mille üle võime ka rahvusvahelises mastaabis uhkust tunda: täisfunktsionaalne digiretsept, nutikas otsustustugi ravimite koostoimete tuvastamiseks, viimase peal e-kiirabi ja jõudsasti arenev e-konsultatsiooni teenus. Isegi üleriigiline digiregistratuur – müütiline olend, millesse me kõik juba vaikselt usku kaotamas olime – sai tänavu hääled sisse ja haiglad on suve jooksul järjest liitumas. Piiriülene digiretsept ületab praeguseks Läänemerd.

ME OLEME tehnoloogia abil praeguseks võimelised looma tervisesüsteemi, mis toetab inimest – nimetagem teda Mardiks või Mariks – kogu tema elu ja igas ilmakaares. Kui Mart soovib, oleme juba praegu võimelised koguma rikkalikult andmeid, mis kirjeldavad nii tema rännakut läbi meditsiinisüsteemi kui ka tema keskkonda, elustiili, genoomi ja enamatki. Integreerides neid andmeid, oleme suutelised looma tervikpildi tema tervislikust seisust ning vajaduse korral planeerima ennetustegevusi, kui miski paistab kahtlane.

Kui Mari soovib vahelduseks mõnda teise riiki elama suunduda, on võimalik teha tema tervise tervikpilt nähtavaks ka tema uutele arstidele. Kui ta jääb haigeks, saab välja selgitada, kas tervisemure vajab arsti sekkumist või on lahendatav lihtsamini. Niimoodi saame ühtlasi tagada, et kui Mari päriselt arsti vajab, on sel arstil tema jaoks aega.

Enamgi veel. Arstiabi saab tuua Mardi koduukseni kauglahenduste kaudu, mis on eriti olulised juhul, kui ta ei pääse mingil põhjusel ise liikuma. Kui Mardil peaks olema mõni ­krooniline ­­­ hai­gus – ja pooled inimesed mõne sellise kunagi saa­vad –, on meil juba praegu võimalik tema tervise seisundit jälgida tema enda kodus. Mart omakorda saaks laadida alla mõne töökindla ning tervisesüsteemiga ühilduva mobiilse rakenduse, mis aitab tal meeles pidada, milliseid ravimeid võtta, mida süüa ja milliseid harjutusi teha.

Kui panna kõik meie riigi Mardid ja Marid kokku, on meil nende koondandmete põhjal võimalik õppida, milline ravi on päriselt efektiivne, millised haiglad inimeste eest paremini hoolt kannavad, millised probleemid inimestel üldse on ning isegi seda, kuidas Mardi või Mari teatud geenijärjestused mõjutavad haiguste avaldumist ja ravimite toimet. Näiteks Mari võib avastada, et ehkki tal on kurjakuulutav BRCA mutatsioon, on tema rinnavähki haigestumise risk oodatust väiksem, sest tema varem vähe tuntud geneetilised regulaatoralad takistavad mutatsiooni avaldumist. Me oleme võimelised seda teadma teiste naiste põhjal, kes kannavad samu geene ning pole vähki saanud.

SEE KÕIK OLEKS juba praegu käegakatsutav reaalsus, kui me vaid suudaksime e-tervise komponendid puslena kokku panna. Tuleviku tervis ei ole kaugeltki mingi helesinine unelm, ent hetkekski ei söandaks ma väita, et sinna kaldale jõudmine on lihtne. Piltlikult öeldes on meil praeguseks hunnik komponente, et ehitada laeva, millega Mart või Mari võiks sellisesse e-tervise paradiisiranda seilata, kuid ei meil ega kellelgi teisel ole võtta sellist uhket laevameistrit, kes kõiki neid komponente läbinisti tunneks ja omavahel seostada oskaks, nii et see laev oma raskuse all põhja ei vajuks.

Seepärast olemegi teiste Euroopa Liidu riikidega pead kokku pannud ja moodustanud sellise konsiiliumi nagu eHAction – Euroopa Liidu e-tervise ühismeede. Seal osalevad 30 riigi e-tervise eksperdid ja fookuses on kõik see, mida Mardi ja Mari jaoks võiks ära teha: mobiilne tervis ja telemeditsiin, suur­andmete analüüs, tehisintellekt, piiriülesed tervishoiuteenused, samuti kõikvõimalikud väljakutsed nagu privaatsus ja andmete turvatus.

Kolme aasta jooksul loodame jõuda niikaugele, et kui laev veel päris koos ei ole, siis vähemasti on meil IKEA-stiilis juhised, mille põhjal iga riik saaks oma purjeka kokku panna. Eesti võidab kasutajakesksetest ja tõhusatest e-lahendustest igal juhul.