Avalik vastus Suure-Jaani õpetajatele
(Artikkel on ajendatud 25. mai Sakalas ilmunud uudisest «Õpetajad küsivad, miks valla poliitik oma kooli kehvaks peab». Nimelt tahtsid 26 Suure-Jaani õpetajat Põhja-Sakala vallavolikogu liikmelt Tambet Sovalt avalikku seletust, millistel andmetel põhineb tema vallalehe veergudel avaldatud arvamus, et paljud õpilased peavad Suure-Jaanist kaugemale õppima minna soovides võtma gümnaasiumi pääsemiseks järeleaitamistunde. Õpetajad tegid valla haridus- ja kultuurikomisjonile sellekohase pöördumise.)
AVALIK KÜSIMUS nõuab avalikku vastust. Õpetajad soovisid küll kohtumist haridus- ja kultuurikomisjoniga, aga komisjoni esimehe hinnangul on küsimus personaalne ega kuulu komisjonis arutamisele.
Te (Suure-Jaani õpetajad – toimetus) küsite, millele ma tuginen oma arvamuses ja miks ei ole teinud ettepanekuid. Tuginen oma laste kogemustele ning teistelt lastevanematelt ja treeneritelt saadud infole.
ETTEPANEKUTE KOHA pealt palun teil uuesti lugeda kooli hoolekogu 2017. aasta 28. augusti protokolli, milles on kirjas üks koosolekul tehtud ettepanek, kuigi ma tegin neid tookord kolm. Protokollid on nagu nad on, nendega on alatasa probleeme ning need pole kooli kodulehelt leitavad, nagu meie vallas kehtiv kord ette näeb. Siiski ei muuda see fakti, et õppekvaliteet on kooli hoolekogus korduvalt teemaks olnud ning koosolekul osalenud on nõus tunnistama, et tegin toona järgmised ettepanekud.
Esiteks. Kutsuge oma edasi õppima läinud noored poole aasta pärast kokku ning küsige, millistes ainetes nad tunnevad end tugevana ja millistes on raskusi.
Teiseks. Te ju teate, millal algavad gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste sisseastumiskatsed. Võtke soovijad kokku ja vaadake koos üle, milliseid teadmisi eeldati katsetel eelmistel aastatel. Õpilased on ju siiski veel lapsed ega suuda nendeks ehk iseseisvalt piisavalt valmistuda.
Kolmandaks tegin ettepaneku kaaluda järgmiste Hugo Treffneri gümnaasiumis rakendatud programmide juurutamist. Kui õpilane ükskõik mis põhjusel maha jääb (puudumised haiguse, spordivõistluste või muu pärast), käivitub järeleaitamisprogramm. Teine on kooli- ja riigieksamiteks ning kolmas olümpiaadidel ja muudel koolivälistel võistlustel osalemiseks ettevalmistav programm.
Seega on väide, et varem pole probleemi tõstatatud ja ettepanekuid tehtud, väär. Seda tunnistab ju kooli direktor ka ise Sakala ajakirjanikule. Selles, et pole peetud vajalikuks ettepanekuid õpetajatega arutada, kuigi direktor sel koosolekul nimetas neid isegi heaks, ei saa ma aidata, sest hoolekogu endise ning haridus- ja kultuuurikomisjoni praeguse liikmena puudub mul võimalus kutsuda õpetajad kokku ning edastada informatsioon neile vahetult.
PALUN TUBLIDELT õpetajatelt vabandust, kui ma tahtmatult riivasin nende tundeid. Eriti tänulik olen kahele õpetajale, kes tungivalt soovitasid mu lapsel osaleda Viljandi taibukate teaduskoolis ja valmistasid mu lapsi ette olümpiaadidel osalemiseks. Kahjuks ei toiminud see kõigi õppeainete puhul.
Olen rääkinud ja räägin edasi hariduse kvaliteedist ning meie laste ettevalmistamisest edasiõppimiseks. Toetun siin klassik Lauri Leesile, kes seadis kooli ülesandeks õpetada last nii, et kolmest miinusest saaks vähemalt neli miinus.
HUGO TREFFNERI gümnaasiumi direktor ütles oma aktusekõnes: «Meie, õpetajad, õpetame, nagu jaksame, ja teie, õpilased, õpite rohkem, kui jaksate, sest muidu te ei saagi teada, milleks te võimelised olete.»
Selline on minu arust õige suhtumine ja eesmärkide seadmine laste õpetamisel, aga mitte jutt, et geneetiline kood on kehv ja õpilane ei olegi rohkemaks võimeline. Eesmärk, et kooli lõpetaja saaks soovitud õppeasutusse sisse, on ikkagi ka kooli ülesanne ja au, mitte üksnes õpilase mure.
Võib-olla oligi vaja teema jõudmist sellele tasemele, kus see praegu on, et jää hakkaks liikuma. Piisavalt mõtteainet ja ettepanekuid leiab ka valla korraldatud haridusvaldkonna tagasiside uuringutest. Praeguseks on lapsevanemate, õpilaste ja õpetajate tagasisidet uuritud juba mitmel korral ning on kurb lugeda, kui nenditakse, et ei ole mõtet ettepanekuid teha, sest nagunii midagi ei muutu.
Soovin teile jõudu ja jaksu ning tahet püüda senisest rohkem! Olen alati nõus diskuteerima nii nende ettepanekute kui muude kooli õppekvaliteeti puudutavate teemade üle.