Tõrvikurongkäik liitis aastapäeva eel õpilasi

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Direktor Aavo Soopa tunglast läidetud tõrvikuid kandes kõndis koolipere läbi linna, pidades küünaldega meeles kunagisi koolielule kaasaaitajaid.
Direktor Aavo Soopa tunglast läidetud tõrvikuid kandes kõndis koolipere läbi linna, pidades küünaldega meeles kunagisi koolielule kaasaaitajaid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ligi poolsada maagümnaasiumi õpilast ja töötajat kõndis eile tõrvikuid hoides oma kooli 134. aastapäeva puhul läbi linna. Direktor Aavo Soopa sõnul jääb see ilmselt viimaseks korraks, mil gümnaasiumi tähtpäeva peetakse.

Kui tuleval sügisel alustab tööd riigigümnaasium, muutuvad senised gümnaasiumid põhikoolideks.

«Kurvad me pole, seda ei saaks öelda,» lausus ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Riina Kangro. «Iga lõpp on millegi algus ja põhikooliga tulevad omad traditsioonid. Pigem on tegemist nostalgiaga.»

See poolteist kilomeetrit, mis kuuenda kuni kaheteistkümnenda klassi esindused rongkäigus läbi astusid, näitab tema ütlemist mööda just ühtekuuluvust ja liidab väikseid suurtega.

Kümme tõrvikut

Gümnaasiumi peahoone ees süütas iga klassi esindaja direktori tunglast tõrviku. Rongkäik läks koolimaja juurest läbi linna küüditatute ja represseeritute mälestusmärgini vana mõisahoone lähedal. Teekonnal tehti mälestusküünalde süütamiseks peatus kaheksas koolile tähtsas paigas, näiteks Carl Robert Jakobsoni, Johann Köleri ja August Maramaa ausamba juures.

«Nii juhime tähelepanu oma koostööpartneritele, ka neile, keda on kujutatud ausambal,» rääkis direktor Aavo Soopa ning lisas, et nii saavad kõik linlased kooli aastapäevast teada.

Peatuspaikades räägiti õpilastele lühidalt, miks just see koht on koolile tähtis või ajalooline.

Veel üks aasta

«See rongkäik on alati meie juubeliüritus olnud,» sõnas huvijuht Aili Kiin. Ta märkis, et kuigi sel aastal juubelit pole, on viimane gümnaasiumina tegutsemise aasta siiski nii tähtis, et rongkäik otsustati korraldada.

«Kool on ju viimast korda selline,» lausus ka üheteistkümnenda klassi noormees Oliver Tiit, kes uuris parajasti teksti, mida ta koolikaaslastele peatuspaigas ette lugema pidi.
Maagümnaasiumi õpilas­esinduse president Toomas Koitmäe tõdes samuti, et tegu on viimase selletaolise kooskäimisega.

«Kuigi meie saame siia jääda,» lausus ta rahulolevalt. Koitmäe sõnul olid üheteistkümnendad klassid saanud nädala algul kinnituse, et võivad jätkata järgmisel aastal oma tavapärases koolimajas tuttavate õpetajatega. «Ainult kooli nimi muutub,» lisas noormees.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles