Abja-Paluojal ja Vana-Võidus enam kui viie euro võrra tõusnud toasooja hind paneb kohalikke arvama, et talvel tekib seal suur hulk küttevõlglasi.
Toasooja hinna kerkimine viib taskust veelgi rohkem eurosid
Möödunud nädalal kooskõlastas konkurentsiamet osaühingu Avoterm kõigis võrgupiirkondades uued soojusenergia piirhinnad. Avoterm kütab Eestis 21 asula kortermaju ja asutusi.
Abja-Paluojal tuleb nüüdsest megavatt-tunni eest koos käibemaksuga tasuda 96.10 eurot, Vana-Võidus aga 97.40 eurot. See jääb vaid kümne sendi võrra alla Harjumaal Kiilis kehtivale sooja megavatt-tunni hinnale, mis on riigi kõrgeim.
Sooja eest ei jõua maksta
«See on absurd!» leidis tuntud pillimees Margus Põldsepp, kes elab Vana-Võidu kortermajas. Põldsepa hinnangul annab enam kui viie euro suurune hinnatõus Vana-Võidu elanikkonnale, kellest enamik on pensionärid, korraliku põntsu. Kuidas napist pensionist elavad eakad ilma külmenedes arvete maksmisega hakkama saavad, ei osanud Põldsepp arvata.
«Mina käin tööl ja mängin selle kõrvalt ka pilli, aga kõik hinnad on tänapäeval nii soolased, et...» nentis ta ning lisas, et ei imestaks põrmugi, kui sel talvel jääksid paljud Vana-Võidu inimesed, kes seni ots otsaga kokku on tulnud, sooja eest võlgu.
«Olen loomult leplik inimene, aga selline asi viskab küll kopa ette,» võttis Põldsepp jutu kokku.
Abja vallavanem Peeter Rahnel kardab samamoodi, et kui Abja-Paluoja elanike õnn pöördub ja ilmad külmaks lähevad, ei suuda paljud leibkonnad enam küttearveid tasuda. Seni on kohalikud vallavanema sõnul arveid korralikult maksnud, aga kui kõik aina kallineb, ei pruugi nad ühel hetkel enam toime tulla.
Vaidlused toasooja hinna üle on Abja valla ja Avotermi vahel kestnud aastaid ning kulutatud on ka kohtuuksi. Seadusesilm on seni kõigil kordadel õiguse kütjale andnud. Praegu valmistatakse Rahneli ütlemist mööda vallavalitsuses ette pöördumist konkurentsiametile, majandusministrile ja Viljandimaalt valitud riigikogu liikmetele, sest soojusenergia piirhindade kehtestamise korraga ei olda endiselt rahul. Peeter Rahnel nimetab süsteemi läbipaistmatuks.
Avotermi tootmisjuhi Mati Sarapi selgitust mööda on seekordse hinnatõusu põhjus väga lihtne.
Kütus on kallinenud
«Ainukene põhjus on kütuse hinna tõus. Täpsemalt öeldes põlevkiviõli hinna tõus,» ütles ta. Sarap selgitas, et kui seni on Avoterm kasutanud kütusena C-markeeringuga põlevkiviõli, siis praegu on seda tüüpi kütust saadaval piiratud koguses ning kütja on läinud üle teist marki põlevkiviõlile.
Sarap tõi välja, et konkurentsiamet on kehtestanud toasooja andvatele ettevõtetele peale piirhinna ka hinnavalemi. Kütuse hind turul moodustab valemi ühe osa. Toasooja hinna tõus kooskõlastatakse ametiga valemist lähtudes.
Küsimusele, kas ka plusspoolel püsinud soojakraadid on hinna kujunemist mingil moel mõjutanud, vastas tootmisjuht eitavalt. «See mõjutab majandustegevust, aga toasooja hind sellest ei sõltu,» lausus ta.
Sarap ei osanud öelda, kas sel aastal on küttevõlglasi varasemate aastatega võrreldes rohkem.
Toasooja kallinemine ootab ees ka viljandlasi, sest aktsiaseltsi Esro juhataja Enn Rõigas kinnitas, et Viljandi soojatootja on samuti esitanud konkurentsiametile avalduse sooja hinna tõstmiseks. «Oleme teinud avalduse hinna korrigeerimiseks,» täpsustas ta.
Korrigeerimine tähendab aga hinnatõusu, sest gaasi hind maailmaturul on kallimaks läinud. Kui palju hinda kergitada soovitakse, seda Rõgas ei täpsustanud. «Me ei avalda seda enne, kui hind on kooskõlastatud,» sõnas ta.
Konkurentsiametist õnnestus siiski teada saada, et Esro on esitanud taotluse kooskõlastada toasooja megavatt-tunni hind, mis koos käibemaksuga on 70.63 eurot.