Repliik. Minu väike paradiis

Jalutasin möödunud nädalal kalli kaasaga Viljandi järve rannas. Oli selline mõnusalt suvine õhtu, kui päike enam piki pealage ei lajatanud, aga õhk oli soe ja raske nagu vanaema värskelt klopitud vatitekk.

Olenemata faktist, et telekas käis parasjagu «Reporter», oli plaaž sagimist täis. Kes oli püksikud kannikate vahele tõmmanud ja luges rahulolevalt muiates paljastatud ilule heidetud pilke, kes proovis efektsete pommhüpetega kaldal tiksuvaid liigikaaslasi ära uputada, kes limpsis hajameelselt vahvlitorbikut, millesse vajutatud hõrk vanillijäätis oli end juba ammu mööda maiustaja käsivart laiali määrinud.