N, 8.12.2022

Dirigendipuldi vedur

Eda Kivisild
, reporter
Dirigendipuldi vedur
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Andre Aavastik seisab dirigendipuldi astmete karkassil.
Andre Aavastik seisab dirigendipuldi astmete karkassil. Foto: Marko Saarm

Osaühing AMV Metall alustas tegevust kuus aastat tagasi. Praegu ulatub ettevõtte aastakäive mitme miljoni euroni ning et Eestile sümboolne märk maha panna, valmistab ta tänavuseks üldlaulupeoks Tallinna lauluväljakule uue dirigendipuldi.

AMV Metall alustas 2013. aastal nii, nagu sageli juhtub: kokku said soodsad asjaolud, idee ja õiged inimesed. Pihta hakati traktoritele lumesahkade tootmisega.

«Meil oli null eurot, aga tegime ühe lumesaha valmis ja ma läksin sellega Maamessile,» meenutab ettevõtte juhatuse liige Andre Aavastik. «Seal müüsime oma esimesed sahad.»

Aga nagu alustajatel ikka, tuli ette ka takistusi. Järgemööda oli mitu pehmet talve, kui lumesahku tarvis ei läinud.

Ühel hetkel tuli hakata mõtlema, kas lõpetada ettevõtmine ära või muuta suunda. Otsustati teise võimaluse kasuks ja nii alustati kõrvaltegevusena metallkonstruktsioonide tootmist. Nüüdseks on sellest saanud AMV Metalli põhivaldkond ja lumesahku pole ettevõte juba kolm aastat majast välja saatnud. «Kuigi kliendid ütlevad seniajani, et tegime väga häid sahkasid,» nendib Aavastik. «Aga et mitte talvedest sõltuda, vahetasime suunda ja oleme nüüd oma valdkonnas arvestatavad tegijad.»

Kuus aastat tagasi istusid kolm meest Andre Aavastik, Madis Millistvere ja Heinari Reinbach Karksi-Nuia külje all kontoris ning kaks meest keevitasid ühe omaniku ruumides. Sealt edasi mindi rendipinnale. Koliti kolm korda ja kui selg juba vastu seina oli, tuldi Kamara vanasse sovhoosikeskusesse ruume vaatama.

«Hind tundus sobiv, saime kaasa ka kolm hektarit maad,» meenutab Aavastik. «Traktoristid olid siin hoidnud oma põllutööriistu ja sõnnikulaotureid, nii et alguses kraapisime seda põrandat puhtaks ja siis kutsusime tuletõrjeauto, kes selle surveveega üle lasi. Alles siis nägime, mis siin on.»

Hambad ristis edasi

Kohe esimestest päevadest alates tuli tegutsema hakata. Nagu Andre Aavastik tunnistab, oli stress kogu aeg peal: ei teadnud ju, kas ja kuidas hakkama saad. Aga ehkki kõik pole libedalt läinud, pole loobumismõtteid kordagi olnud.

Nüüd on jõutud vajaliku võimekuseni ja saab rahulikult tööd teha.

«Tahame kaugele jõuda ja järjest rohkem liigume selle poole, mis me alguses paika panime,» räägib Aavastik. «Kuus aastat tagasi oli meil aastakäive 250 000 eurot. Eelmise aasta lõpetasime kahe miljoniga ja kui kõik läheb hästi, on lootust, et sel aastal kahekordistame selle summa.»

Laenukoormus on AMV Metallil peaaegu olematu ja juhid on laenamise suhtes ettevaatlikud. «Kui peaks tulema majanduslangus, siis see sektor, kus meie tegutseme, saab kindlasti esimesena pihta,» lausub Aavastik. «Et me poleks siis käpuli, olemegi omanike ringis otsustanud, et me ei tee suuri investeeringuid ja püüame nendes oludes maksimaalse välja pigistada.»

Aavastik märgib, et kui tahta veel sammu edasi astuda, peab juba investeeringuid kaasama, sest rohkem pole võimalik toota. Ruum jääb ka väikeseks. Lisaks on tootmises palju seadmeid ning alatasa läheb midagi katki ja midagi on vaja parandada – see on igapäevane leiutamine.

Enamik ettevõtte klientidest tegutseb Eestis ja 70 protsenti toodangust paigaldab ta Tallinnas. Seal on ettevõtte hingekirjas ka mitu paigaldusmeeskonda ja Aavastiku sõnul nad praegu end reklaamima ei pea.

Kliendibaas on väga lai ja ükski klient ei moodusta koguklientuurist rohkem kui kümme protsenti. Nii et kui keegi partneritest ära kukub, ei juhtu ettevõttega eriti midagi.

AMV Metalli põhiline toodang on rõdukonstruktsioonid, kandekonstruktsioonid ning mitmesugused viilhallid ja tootmishooned ehk kõik see, mida ehituses metallist tehakse.

«Kui alustasime, tuli vaeva näha, et jalg kuhugi ukse vahele saada, ja sellepärast hakkasime koos konstruktsioonidega pakkuma ka nende paigaldust,» kõneleb juht. «See oli vajalik, et saada konkurentsieelist, ja praegu paneme 90 protsenti toodangust ise paika.»

Praegu on ettevõttes 30 töötaja ringis ja mõni neist on pärit Ukrainast. Inimesed, kes argipäeviti tee AMV Metalli ette võtavad, tulevad sealtsamast Kamaralt, aga ka Mõisakülast, Karksi-Nuiast, Lillist, Tõrvast ja Paistust. Tööjõukonkurents selles valdkonnas on tihe nii nagu konkurents metallitööstuses üldse.

Ettevõtte alustades oli raskusi kogenud keevitajate leidmisega. «Tegime siis nii, et võtsime inimese tööle ja õpetasime välja,» räägib Aavastik. «Suunasime töötajaid ka Viljandi kutseõppekeskusesse, et nad saaksid seal keevitaja kutsetunnistuse, ning võimaldasime neil seal käia tööajast.»

Muidugi oli risk, et töötaja koolitatakse välja ja ta läheb ära, aga juhid usaldasid inimesi ja tegelikult on personali voolavus ettevõttes päris väike.

Reklaamima end ei pea

Teiste samal alal tegutsejatega Andre Aavastik konkurentsi ei tunneta. «Me ei võta samal alal tegelevaid ettevõtteid konkurentidena,» ütleb ta. «Kohe alustades võtsime selle suuna, et me ole nii võimekad ega rikkad, et soetada endale kõiki seadmeid. Nii suhtume neisse ettevõtetesse kui partneritesse, kes vajaduse korral suudavad meid aidata.»

Praegu on AMV Metallil hästi läinud ja pakkumisi on rohkem, kui teha jõuab. Kui aga ei jõua, tuleb kasutada alltöövõtjaid.

Aavastik räägib, et AMV Metall püüdis käivitada ja elus hoida ka allüksust Lätis Jelgavas, aga ei leidnud head kohalikku eestvedajat ja distantsilt polnud võimalik ettevõtet joonel hoida, sest Läti töökultuur on pisut teistsugune.

«Tööst arusaamine ja juhtimisstiil on slaavipärased,» selgitab ta. «Jelgava on vana vangla- ja raudteelinn ning Lätis on metallisektoris nõukogulik süsteem alles. Sellepärast otsustasime kevadel, et rohkem me sinna energiat ei pane. Seda enam, et kulude mõttes vahet pole ja Lätist pole enam mõtet odavat tööjõudu otsida.»

Protsess käib nii, et peatöövõtja saab lõpptellijalt tellimuse. Seejärel projekteeritakse hoone konstruktsioon. Projekteerija käest tulevad joonised, mille põhjal AMV Metalli joonestaja teeb tootejoonise, ning selle põhjal keevitatakse konstruktsioon kokku.

AMV Metallil on ka tugev tütarettevõte, osaühing Viilhall, kes paneb igal aastal püsti viis-kuus halli koostöös konstrueerimisbürooga Constructo. Sealt tuleb projekteerimispädevus.

«Viilhalliga hakkame sel aastal ehitama Haapsalu akna- ja uksetehase uut tootmishoonet, mis on selle ettevõtte seni suurim leping läbi aegade,» märgib Aavastik.

Ta ütleb, et kliendile pole oluline, kus ettevõte asub, ja hakkamasaamiseks ei pea olema Tallinna külje all. AMV Metall asub maantee ääres ja logistiliselt on sellele hea juurdepääs.

Andre Aavastik ise on pärit Karksi-Nuiast. Ta on teinud teadliku valiku ja hoiab poliitilistest mängudest eemale. Ta tahab olla Eestile kasulik ettevõtja ja inimesena. Talle on olulised sümbolid laulupidu ja just dirigendipult, sest see on kõrgemal poliitikast ja ühendab rahvast.

«Tahtsin oma osa dirigendipuldi ehitusse anda,» räägib ta. «Et seda vedada, ei pea olema miljonär või rikas mees. Olen saanud punti ka hulga teisi eesti ettevõtjaid. Me ei ole enam nii vaesed, et ei suudaks seda kamba peale ära teha.»

Aavastiku sõnul oli üllatav, et ükski ettevõtja varem selle peale ei süttinud, vaid tehti hinnapakkumisi ja taheti selle eest raha.

Muidugi tuli projektis viia sisse muudatusi, sest algul oli see planeeritud teha roostevabast terasest.

«Ütlesin, et see tuleb muuta tavaliseks teraseks, sest muidu ma ei saa kaasa aidata,» kõneleb Aavastik. «Siis selgusid järjest detailid, mida puldi juurde on vaja, ja nii ma olen otsinud ja leidnud ettevõtteid, kes on oma käe külge pannud.»

Puldi ülemine osa liigub ja sellele lähevad külge mootorid. Nii et kui laval on koor ja orkester, saab dirigent välja sõita ja orkester näeb teda paremini.

Skelett viiakse juuni teisel poolel Tallinna ja seal hakatakse sellele plaate külge panema.

«Napikaks läheb nende asjadega, aga me saame hakkama,» on Aavastik kindel ning lisab, et kui ei saa, tuleb tal Eestist ära kolida.

Ise ta laulukaare all laulnud ei ole, aga üks tema hea sõber laulumees oli öelnud, et kui viisi ei pea, tuleb kuidagi teisiti sellele üritusele kaasa lüüa.

«See ongi nüüd minu viis laulupeol osaleda,» sõnab Aavastik. «Mulle meeldib inimesi inspireerida ja sütitada. Ning kui ma ise millessegi usun, oskan ma ka teised sellesse uskuma panna.»

KOOSTÖÖ

Tallinna lauluväljaku dirigendipuldi valmistajad ja paigaldajad

  • Osaühing Fraxinus – trepid, tasapinnad, puit
  • Osaühing Plasmapro – lehtmetall ja plasma
  • Osaühing Kominox – roostevabast terasest käsipuud
  • Osaühing AMV Metall – karkass, paigaldus ja eestvedamine
  • Aktsiaselts Alas Kuul – mootorid ja komponendid
  • Osaühing Plaat Detail – fassaadiplaadid
  • Ilmar Riisalo – mootorite paigaldus ja inseneri taibukus
  • Janar Villbach – fassaadiplaatide ja puitdetailide paigaldus
  • Osaühing Intar Metall – treitööd
  • Osaühing Abiveod – transport ja kraana
Allikas: Andre Aavastik
Märksõnad
Tagasi üles