Ehitame sotsiaalselt õiglast ja tervislikke eluviise toetavat riiki

Sotsiaalminister Tanel Kiik

FOTO: Kristjan Teedema

VALITSUS KIITIS maikuu lõpus heaks järgmise nelja aasta tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia, millega on plaanitud aastate 2020–2023 eelarvete mahuks kokku ligi 49 miljardit eurot.

Sotsiaalvaldkonna eesmärgid on nii programmis kui strateegias tähtsal kohal. Fookuses on inimkeskse ja tõhusa tervishoiu arendamine, pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadustega inimeste poliitika ajakohastamine, eakate toimetuleku ja heaolu parandamine, tööhõive suurendamine ja oskuste arendamine ning liikumisharjumuste suurendamine ja vaimse tervise probleemide ennetus.

RÕÕM ON TÕDEDA, et viimase kümne aastaga on Eesti meeste oodatav eluiga pikenenud kuus ning naistel kolm ja pool aastat. Muret teeb aga inimeste tervena elatavate aastate tunduvalt väiksem arv – see ei ole kahjuks nii jõudsalt kasvanud. Sellest lähtuvalt on valitsus seadnud eesmärgiks keskenduda senisest enam inimeste hea terviseseisundi säilitamisele, haiguste ennetusele ja teavitustööle.

Eesmärgi saavutamiseks on kahtlemata oluline riigi, tervishoiusektori, tööandjate ja ka iga inimese enda panus oma tervise hoidmisse. Me kõik saame kaasa aidata, et luua elukeskkond, kus tervisesõbralik valik oleks kõige lihtsam valik.

Seejuures oleme valitsusliidu aluspõhimõttena kokku leppinud, et peame tähtsaks laste ja noorte terviseseisundi regulaarset jälgimist, sealhulgas ülekaalulisuse, sõltuvustegevuste ja vaimse tervise probleemide vähendamist. Neid teemasid käsitletakse rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetavate valikute programmis, rahvatervise seaduse eelnõus, toitumise ja liikumise rohelises raamatus ning laialdasemalt teistes arengukavades ja dokumentides.

UUE VALITSUSE üheks prioriteediks on esmatasandi arstiabi arendamine ja selle kättesaadavuse parandamine, mis on tugeva tervishoiusüsteemi alus. Kindlasti peab kvaliteetne perearstiabi olema tagatud maapiirkondades. Leian, et uued tervisekeskused on üks hea lahendus, et soodustada laialdast kvaliteetsete tervishoiuteenuste valikut.

Tõhusa esmatasandiga tervisesüsteem on ühtlasi efektiivsem, tervishoiukulud patsiendi kohta on väiksemad ja rahva tervis parem.

Olen igati nõus, et tervishoius on vaja suuremat rahastust, kuid sama tähtis on ressursside otstarbekas kasutamine. Kitsaskohana võib välja tuua näiteks selle, et inimesed pöörduvad liiga paljude tervisemurede korral erakorralise meditsiini osakonda (EMO), mitte perearsti poole. On ju EMO tervishoiusüsteemi kõige kallim koht patsientide ravimiseks. Seepärast ongi tähtis just esmatasandi arstiabi laiendamine ja maakonnahaiglate kättesaadavus.

ÜHTLASI ON tegevusprogrammis tähtsal kohal tehniliste ja digilahenduste väljatöötamine. Esimese uuendusena võib esile tõsta üleriigilise digiregistratuuri, mille plaanime käivitada juba augusti jooksul. Usun, et see on väga mugav lahendus, milles saab vastuvõtuaega broneerida, muuta ja ka tühistada, samuti näha ühel internetilehel kõiki väljastatud saatekirju.

Lisaks on sotsiaalministeeriumil veel sel aastal kavas koostada analüüs ja ettepanekud patsiendiportaali teenuste uuendamiseks ning lähteülesanne raviplaani lisamiseks tervise infosüsteemi. Uue aasta algusest soovime isikustada perearsti nõustamisteenuse, et muuta e-võimalused veelgi tõhusamaks.

Lisaks soovime teha analüüsi, et parandada ravikindlustamata inimestel arstiabi kättesaadavust, eeskätt esmatasandil. See toetab solidaarsuse põhimõtet ja on minu hinnangul väga tähtis teema, millega tuleb tegelda.

Samme tuleb astuda ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna suurema integreerituse suunas, olgu selleks siis õendusabi parem kättesaadavus hooldekodudes või süsteemide laialdasem ühildamine. Peamine on, et inimesed saaksid vajalikku abi ega peaks killustunud teenuste tõttu pidevalt pead murdma.

Eesti ühiskonna vananemine ja selle tagajärjed ei ole enam pelgalt sõnakõlks, mille pärast spetsialistid muret tunnevad. Omastehooldus ja mure lähedastel lasuva hoolduskoormuse pärast on jõudnud ka avalikku debatti. Võin kinnitada, et koalitsioonipartnerid on üksmeelel, et peame senisest enam tähelepanu ja võimaluse korral ka ressursse suunama hooldusteenustele, sest inimestel peab olema õigus väärikalt vananeda.

HOOLDUSKOORMUSE vähendamiseks ja süsteemi parandamiseks oleme ajakohastamas pikaajalise hoolduse korraldust ja erivajadustega inimeste poliitikat, luues muu hulgas arusaadavad reeglid sotsiaalteenuste eest tasumisel maksimaalse omaosaluse määramiseks. Laialdasem eesmärk on kahtlemata vähendada perekondade hoolduskoormust nii, et hooldajatel oleks lihtsam käia tööl ja samal ajal pakkuda lähedastele vajalikku tuge.

Samuti olen seisukohal, et inimestel peavad olema paremad ja soodsamad võimalused erinevateks koduteenusteks, sest asutusepõhine hooldus peaks olema valik alles siis, kui kodus elamine pole enam võimalik. Lisaks soovime lihtsustada püsiva puude süsteemi, panna suuremat rõhku hooldustöötajate väljaõppele ja täiendharidusele ning jätkata innovaatilise eakatekodu projekti keerulise hooldusvajadusega inimestele.

JÄRGMISTE AASTATE üks olulisemaid eesmärke on kindlasti erakorralise pensionitõusu elluviimine. Iga-aastane indekseerimine tõstab küll stabiilselt keskmist vanaduspensioni, kuid pole piisav, et tuua meie inimesed vaesuspiirist välja.

Valitsuskoalitsioon leppis riigi eelarvestrateegia kõnelustel kokku, et esimese sammuna eakate toetamisel tõstame pensionäride maksuvaba tulu 50 euro võrra, 550 euroni. See otsus tagab, et keskmine vanaduspension püsib ka 2020. aastal tulumaksuvaba.

Erakorraline pensionitõus on endiselt meie prioriteet. Esitame ka vastavad analüüsid ja ettepanekud valitsuskabinetile arutamiseks.

Tagasi üles