Karuputke hakatakse tõrjuma ka kaevates (1)
/nginx/o/2021/02/11/13624525t1h45eb.jpg)
10. juuni 2019, 13:46
Tänavu tellib riik hiid- ja Sosnovski karuputke tõrjet 2270 hektaril ja varasemate aastatega võrreldes nõutakse rohkem taimede väljakaevamist.
Riik on tegelnud üle-eestilisse võõrkaruputkede tõrjega üle kümne aasta. Tehtud töö annab iga tõrjeaasta järel üha enam tulemusi – mitut putke kasvukohta enam pole ning paljudes kolooniates taimede tihedus järjest väheneb. Karuputk on täielikult hävinud juba 442 hektaril.
Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk ütles, et ühe kasvukoha hävitamine nõuab aastatepikkust järjepidevat ja kvaliteetset tööd, mille esimesed suuremad tulemused on nüüd näha. "Karuputkete kolooniate hõrenemine võimaldab meil herbitsiididega pritsimise asemel suurendada putkede väljakaevamise mahtu. Kui mullu kaevati putki kokku 105 hektaril, siis tänavu kaevatakse 544 hektaril. Lisaks on osal aladel taimede väljakaevamine kombineeritud herbitsiiditõrjega," lausus Vunk.
Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie loodusele, mistõttu neid tuleb tõrjuda. Riigi tellitud karuputkede tõrje kestab maist augustini, vajadusel septembrini. Esimene tõrjering peab olema tehtud 20. juuniks. Tõrjesse on hõlmatud kõik teadaolevad kolooniad, sõltumata maa omandist või sihtotstarbest. Kaevamine on kohustuslik meetod veekaitsevööndis, lisaks enamasti määratud ka mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ning väikestes ja väga hõredates putkekolooniates.
Maaomanikel on õigus riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis peavad nad tõrjet ise tegema. Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab keskkonnaameti kodulehelt, kus on kirjas ka teadaolevate karuputkekolooniate asukohad ja neis kasutatavad tõrjemeetodid. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda keskkonnaameti spetsialistidele.
Karuputke võõrliigid on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et keelatud on nende kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida.