/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/06/07/12236639t1h4f5b.jpg)
Neljapäeval kell 18.50 hakkas üks 17-aastane noormees Viljandi järve rannas hüppetorni ülemiselt astmelt vettehüpet sooritama. Hoogu võttes poiss libises õnnetult ja kukkus järve.
Hüppetornist alla kukkunud noormees kurtis kuulmise kadumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noormees sai ise veest välja, kuid pöördus G4S rannavalvuri poole ja ütles, et ei kuule enam ühest kõrvast. Vetelpäästja kutsus kohale kiirabi, kes vaatas kannatanu üle ja palus tal kontrolliks perearsti poole pöörduda või olukorra halvenedes kohe erakorralise meditsiini osakonda minna.
G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja sõnul on juba esimestel suplushooaja päevadel vetelpäästjad pidanud korduvalt korrale kutsuma rannalisi, kes iseennast ja teisi hüppetornist hüpates ohtu seavad. Näiteks hüppasid ühed noormehed tagurpidi saltodega tornist vette, ohustades sedasi samal ajal torni juures vees olevaid ujujaid.
"Sõbrad tahavad vahel tornist vette hüpata mitmekesi koos. Ka siis on oht, et hüpatakse teineteisele otsa ja võidakse viga saada," rääkis Raja. Eelmisel suvel libastus üks mees sõbraga hüppetornis hullates, kukkus tornist alla, lõi pea ära ning uppus.
Reeglite järgi võib tornist alla hüpata otse ja ühekaupa ning alles siis, kui torni all teisi ujujaid ei ole. Samuti peab arvestama, et hüppetorni laudis on märjana väga libe ning seal libastudes võidakse tornist alla kukkuda ja viga saada.