Millest koosneb Viljandimaa rahvaarvu muutus?

Rändesaldo Viljandi maakonnas ja maakonna omavalitsusüksustes rändeliigi järgi

FOTO: Statistikaamet

VIIMASEL NELJAL aastal on Eesti rahvaarv olnud kerges kasvutrendis. Viljandi maakonna rahvaarv on kogu taasiseseisvuse aja olnud kahanemises. Jah, riiklik statistika näitab Viljandimaal rahvaarvu kasvu aastal 2000 ja aastal 2015, kuid siis on olnud tegemist metoodiliste muudatustega rahvastiku arvutamisel, mitte sisulise rahvaarvu kasvuga.

Eesti rahvaarvu kasv viimastel aastatel tugineb positiivsele rändesaldole: sisserändajate arv on suurem kui väljarändajate oma. Loomulik iive ehk sündide ja surmade vahe on Eestis ka rahvaarvu kasvu aastatel olnud negatiivne. Viimane kord oli loomulik iive Eestis positiivne aastal 2010 (+35) ja enne seda aastal 1990 (+2773). Viljandi maakonnas on negatiivne nii loomulik iive kui ka rändesaldo. Loomulik iive oli siin viimati positiivne 1990. aastal (+73) ja rändesaldo 1993. aastal (+93).

Järgnevalt vaatame Viljandi maakonna rahvaarvu muutuse komponente 2018. aastal. Detailsemalt peatume rände teemal ning otsime vastust järgmistele küsimustele: kuhu Viljandimaalt rännati, kust tuldi siia ja milline oli rändajate soo-vanusejaotus. Heidame pilgu ka sellele, missugune oli 2018. aastal Viljandimaa kohalike omavalitsuste rändebilanss.

Riikliku statistika andmetel kahanes Viljandi maakonna rahvaarv 2018. aastal 411 inimese võrra, seejuures negatiivse loomuliku iibe tõttu 208 ja negatiivse rändeiibe tõttu 201 inimese võrra. Lisaks statistiline korrektsioon –2 inimest. Meeste arv kahanes 146 ja naiste arv 265 inimese võrra. Rahvaarv kahanes 2018. aastal kõikides Viljandimaa omavalitsusüksustes.

ALUSTAME DETAILSEMAT rände ülevaadet positiivse sõnumiga: 2018. aastal oli välisrände saldo Viljandimaal ja kõigis maakonna omavalitsusüksustes 92 inimesega positiivne ehk siis siia saabus välismaalt rohkem inimesi, kui asus siit elama välismaale. Pannes kokku positiivse välisrände saldo ja negatiivse kogusaldo, näeme, et Viljandimaa ja maakonna omavalitsuste siserände saldo on negatiivne: Viljandimaalt asus muudesse Eesti maakondadesse elama rohkem inimesi, kui tuli muudest maakondadest elama siia. Selline oli olukord ka aastal 2017.

Järeldus on lihtne: kui soovime positiivset rändesaldot, peame tekitama Eesti elanikes suuremat huvi Viljandimaale elama asumise vastu ja vähendama põhjusi siit mujale elama siirduda. Võimalus on muidugi ka selles, et saavutame olukorra, kus positiivne välisrände saldo tasandab negatiivse siserände saldo. Esialgu tundub siiski, et sellele loota oleks veidi naiivne.

Välismaalt saabus 2018. aastal Viljandimaale 394 inimest ja välismaale lahkus siit 302 inimest. Välisrändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodakondsusega ja Eestis sündinud inimesi. Sisserändajate hulgas oli 77,9 protsenti Eesti kodanikke ja 71,6 protsenti Eestis sündinud inimesi ning väljarändajate seas 89,1 protsenti Eesti kodanikke ja 85,1 protsenti Eestis sündinud inimesi.

Kuigi Eesti kodakondsusega ja Eestis sündinud inimesi on väljarändajate hulgas palju, saame öelda, et eestimaalased on hakanud välismaalt tagasi pöörduma. Küll mitte veel nii suurel määral, kui paljud meist unistavad, aga suund on positiivne. Väljarändajate seas järgnevad Eesti kodanikele Soome kodanikud (7 inimest), Saksamaa kodanikud (5) ja Bulgaaria kodanikud (4) ning Soomes sündinud (9), Venemaal sündinud (9) ja Saksamaal sündinud (8). Sisserändajate hulgas Läti kodanikud (24), Ukraina kodanikud (18) ja Soome kodanikud (9) ning Lätis sündinud (23), Venemaal sündinud (22) ja Ukrainas sündinud (19). Väljarändajate puhul on uus elukoht ja sisserändajate puhul eelmine elukoht teadmata umbes 50 protsendil juhtudest. Teadaolevate andmete kohaselt on populaarseim väljarände sihtkoht Soome (109 inimest) ja Soomest on kõige rohkem ka sisserändajaid (128).

2018. AASTAL OLI Viljandimaa rändesaldo negatiivne võrreldes kaheksa maakonnaga ja positiivne võrreldes kuue maakonnaga. Kui lepime kokku, et tähtis on rändesaldo +/– 10 inimest, siis oluliselt negatiivne oli Viljandimaa rändesaldo võrreldes kolme maakonnaga: Harjumaaga (–144, sealhulgas mehed –78 ja naised –66), Tartumaaga (–111, –44, –67) ja Pärnumaaga (–74, –25, –49). Oluliselt positiivne oli see võrreldes kahe maakonnaga: Järvamaaga (+29, +10, +19) ja Saaremaaga (+17, +10, + 7).

Viljandimaa omavalitsusüksuste omavaheline rändesaldo näitab, et see oli 2018. aastal summana positiivne Viljandi linnas (+21) ja Viljandi vallas (+4) ning negatiivne Mulgi vallas (–10) ja Põhja-Sakala vallas (–15). Huvitav on ehk tähelepanek, et ühelgi Viljandimaa omavalitsusüksusel pole teiste maakonna omavalitsusüksustega võrreldes ainult positiivset või ainult negatiivset rändesaldot. Näiteks Põhja-Sakala vallal on positiivne rändesaldo võrreldes Viljandi linnaga.

Soo-vanusejaotust vaadates torkab silma, et Viljandimaa 2018. aasta siserände saldo on positiivne vanuserühmades 5–9-aastased ja 10–14-aastased. See on natuke üllatav, aga üllatus on meeldiv. Kindlasti on muret tekitav, et 15–19-aastaste, 20–24-aastaste, 25–29-aastaste ja 30–34-aastaste vanuserühmas on siserände saldo oluliselt negatiivne. Osaliselt on siin põhjuseks teistesse maakondadesse õppima asumine ja see on protsess, mille pidurdamine ei ole mõistlik. Aga suur probleem on, et pärast koolide lõpetamist ei järgne Viljandimaale tagasipöördumist. 2018. aasta rändesaldo soo-vanusejaotus näitab, et arvamus, mille kohaselt inimesed tulevad Viljandimaale vanaduspõlve veetma, ei ole põhjendatud.

Viljandimaa 2018. aasta välisrände soo-vanusejaotus on sama aasta siserände soo-vanusejaotusest tunduvalt positiivsem. Probleemiks on muidugi 25–29-aastaste vanuserühma negatiivne rändesaldo, aga alates 30–34-aastaste vanuserühmast on pilt ilus. Selle positiivse tähelepanekuga loo kirjeldava osa lõpetame.

EELTOODUST saab teha mõningad järeldused.

Esiteks. Mõni asi paraneb ka siis, kui ise mitte eriti pingutada (mõtleme välisrände saldot), aga loota, et kõik iseenesest paremaks läheb, oleks naiivne.

Teiseks. Kui soovime, et Viljandimaa elanike arvu kahanemine lõpeks, on strateegiliselt kõige olulisemad kaks teemat: sündide arvu kasvatamine ja inimeste Viljandimaale elama asumine pärast esmase koolitee lõppu. Elukestev õpe võib toimuda ka Viljandimaal. Viljandimaale (tagasi) tulemine võiks muutuda sama loomulikuks kui siit kõrg- või kutseharidust omandama suundumine.

Strateegilisi eesmärke on kerge sõnastada. Taktikaliste lahenduste leidmine on keeruline, aga võimalik.

Tagasi üles