Inimkatse kolmas aasta. D-vitamiiniga ei tasu koonerdada

Inimesed on erinevad ja vajaduski D-vitamiini järele erinev. Milline on selle vitamiini tase organismis, seda näitab veenivereproov. Foto: Aivar Aotäht

Visadus viib muidugi sihile, aga mis saab edasi? Tänu igapäevasele toidulisandile jõudis D-vitamiini tase kahe aastaga minu veres küll normi, kuid hoolimata jätkuvatest normiülestest annustest oli selle vitamiini hulk kolmandaks kevadeks taas languskursil.

Kolm olla kohtu seadus ja see on minu delikaatse terviseinfo teemal kolmas ja lõplik lehelugu. Esimene nägi trükivalgust 2017. aasta 2. mail ja teine 2018. aasta 18. augustil.

Algas kõik aga muidugi varem ning esimest korda elus sain oma D-vitamiini tasemest teadlikuks 2016. aasta 18. mail 46-aastasena, kui andsin sellekohase vereproovi. Tulemus oli 44,3 nanomooli liitri kohta (nmol/l) ehk kõvasti vähem, kui võiks. Eestis peetakse D-vitamiini normi alumiseks piiriks 75 ja ülemiseks 250 nmol/l.