Tavakorralised valimised
(Artikkel on vastus Andres Laiapea arvamusloole «Parim aeg erakorralisteks valimisteks», mis ilmus Sakalas 28. mail.)
PRAEGUNE riigikogu on valitud ja valitsus moodustatud kõigi kehtivate seaduste järgi. Kui tulemus kellelegi ei meeldi, vaadaku peeglisse. Inimene peab oma valiku eest ka vastutama.
Riigikogu on valitud kaheksa korda. Seda peaks juba osatama teha. Peaks juba teatama, et omadused, mis on vajalikud parlamenti saamiseks, ei ole samad, mida läheb vaja töös. Milleks valida poliitikategijaid tuntud inimeste seast, kel ei pruugi uuest ametist kuigipalju aimu olla?
Kas te olete küsinud mõnelt riigikogu liikme kandidaadilt, kas ta oskab riigikogus midagi teha. Ei? Järelikult ei huvita niisugused asjad. Kas olete küsinud: «Kas sa oled aus inimene?» Ka ei huvita. Oli üks erakond, kes reklaamis: ausalt on võimalik. Ja põrus haledalt. Milleks siis viriseda, et pole ausaid ja asjatundlikke juhte?
Ka valitsust moodustades ei ole minu teada kordagi lähtutud asjatundlikkusest (peenemalt öeldes: kompetentsusest). Ilmselt ei hakatagi lähtuma sellest, vaid ainult erakondlikust kuuluvusest. Annab jumal erakonna, annab ka ... Parteiline vastandamine tõrjub pooled (väärt) isikud poliitilistel põhjustel kõrvale (opositsiooni). Kui nii, siis kuluks Eestile ära apoliitiline spetsialistide valitsus.
AGA KUI kui keegi ei ole saadikutega rahul ja soovib neid tagasi kutsuda, siis sobiv aeg on juba peaaegu nelja aasta pärast. Tavaliselt on siis pooled tagasi kutsutud. Nii et ärge järgmine kord maha magage!
Ja veel. Riigikogu põhiülesanne on põhiseaduse 65. paragrahvi esimese punkti järgi seaduste vastuvõtmine. Seega peaks riigikogus olema võimalikult palju selle ala asjatundjaid – juriste. Mitu juristi valiti viimasel korral?