KÄESOLEVA AASTA esimeses kvartalis ehitusmahtude kasvu kahanemine (kaks protsenti) erilist üllatust ei pakkunud. Kasv aeglustus järsult juba möödunud aasta viimases kvartalis. Siis hoidis kasvu veel suurena tugev rajatiste ehitusmahu kasv. Selle aasta alguses rajatiste ehitusmahtude kasv aga aeglustus järsult ning hoonete, eelkõige mitteeluhoonete ehitus läks kahanemisse.
Ehituse mõju majanduskasvule on tänavu tagasihoidlikum
Et hooneehituse osakaal esimeses kvartalis oli ligikaudu 80 protsenti koguehitusest, oli selle mõju väga tugev. Hooneehituse mahu kasv on aeglustunud ka meie naaberriikides Lätis ja Soomes.
KASUTUSSE LUBATUD eluruumide arv esimeses kvartalis küll kasvas, kuid ehituslubade arv on juba viis kvartalit järjest vähenenud. See näitab, et lähiajal eluhoonete ehitusmahtude tugevat kasvu oodata ei ole. Samuti ei ole oodata mitteeluhoonete ehitusmahtude kasvu, nende ehitusmahud pigem kahanevad.
Ehituse kindlustunne on küll veel võrdlemisi tugev, kuid see on siiski nõrgenenud. Hoolimata kiirest palgakasvust ja tarbijate tugevast üldisest kindlustundest, on inimeste kindlustunne soetada eluase järsult vähenenud.
Kindlustunde vähenemine algas juba eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses see süvenes veelgi. Korteriomandiga tehtud ostu-müügitehingud jäid esimeses kvartalis aastases võrdluses umbes samale tasemele. Rajatiste ehituse tellimise taga on teatavasti peamiselt valitsussektor. Selle sektori investeeringute kasv on aga aeglustumas.
TÖÖJÕUPUUDUS ON ehituses endiselt suur, kuid see ei ole viimasel ajal enam süvenenud. Osalt on selle taga ehitusmahtude kahanemine, kuid leevendust on pakkunud ka lühiajalise ja tähtajalise tööloaga välismaalased, kellest suur osa on leidnud tööd meie ehitussektoris.
Ehitus on viimased kolm aastat olnud väga tugeva kasvuga ning andnud olulise panuse majanduskasvu. Ehitusmahtude kahanemine esimeses kvartalis näitab, et ehituse panus majanduskasvu on vähenenud. Samuti on taandunud ehituse ülekuumenemise oht.