Viljandimaalt ei leia ühtegi asustamata küla 

Margus Haav
, reporter
Copy
Linnulennult on näha, et enamik Viljandimaa territooriumist on asustatud.
Linnulennult on näha, et enamik Viljandimaa territooriumist on asustatud. Foto: Elmo Riig

Statistikaameti andmetel pole ühtegi asustamata küla Viljandi, Lääne, Rapla, Jõgeva, Valga ja Põlva maakonnas. 

Ameti värskest kaardirakendusest leiab Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarvu 1. jaanuaril 2019. Eestis oli 4712 asustusüksust, püsielanikke polnud 73 külas. 

Viljandimaalt võib siiski leida külasid, kus on vähem kui kümme elanikku. Põhja-Sakala vallas Karjasoo külas ja tema naaberkülas Kibarus on seitse ning Viljandi vallas Otikülas ja Mulgi vallas Naistevalla külas üheksa elanikku. Põhja-Sakala vallas Maalasti külas ja Mulgi vallas Niguli külas elab 11 inimest.  

Põhja-Sakala valla territooriumile jääb ka Eesti suurim, Sandra küla. Selle pindala on 173 ruutkilomeetrit, mis on suurem kui Tallinna alla jääv territoorium. Tallinna pindala on 159 ruutkilomeetrit. Suurem osa Sandra külast asub Soomaa rahvuspargi territooriumil. Statistikaameti andmetel elab seal praegu 41 inimest.

Kõige rohkem, 23 asustamata küla oli Võrumaal. Saaremaal oli neid 16 ning Hiiu-, Harju- ja Pärnumaal kaheksa. Statistikaameti andmetel on asustamata külad enamasti väikesed, vähem kui kahe ruutkilomeetri suuruse pindalaga ja suurtest teedest kaugel. 

Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju- ja Tartumaal, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega. Enim kasvas rahvaarv Tallinna Kesklinna linnaosas. Rohkem kui tuhande inimese võrra kasvas rahvaarv veel Haaberstis ja Lasnamäel. Rohelisi laike näeb kaardil veel, kuid enamasti jäävad need ikkagi maakonnakeskuste ja suuremate maanteede lähedusse.

Statistikaamet nendib, et üldiselt vähenes rahvaarv kõige rohkem maakonnakeskustes ja teistes väikelinnades ning maakondade äärealade asulates.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles