Alampalgas leiti üksmeel

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis (esiplaanil) ja ametiühingute keskliidu pealik Harri Taliga on palgaküsimusi arutanud pidevalt.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis (esiplaanil) ja ametiühingute keskliidu pealik Harri Taliga on palgaküsimusi arutanud pidevalt. Foto: Liis Treimann / Postimees

Eesti ametiühingute keskliit ja Eesti tööandjate keskliit teatasid eile, et on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe tõsta järgmise aasta töötasu alammäär 290 euroni.

Mõlemad osapooled leidsid, et Eesti majandus edeneb ja elukallidus kasvab ning seepärast on aeg tõsta alampalka.

Ametiühingud ja tööandjad märkisid, et teisalt püsib Euroopa majanduses ebastabiilsus ja tööandjatel pole veel kindlustunnet, mis lubaks palka ulatuslikumalt tõsta. Siiski peetakse vajalikuks hakata 2012. aastal alampalga ostujõudu taastama, arvestades seejuures ka järgmiseks aastaks kavandatud pensionitõusu.

«Kui pensionid tõusevad ja palgad mitte, suureneb tööturul passiivsus ning see oleks vale signaal,» märkis tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. «Tööandjad on seisukohal, et töötasu üleriigiline alammäär võiks uuest aastast tõusta 290 euroni kuus — samas tempos, nagu riik suurendab keskmist vanaduspensioni.»

Ametiühingute keskliit peab vajalikuks jätkata alampalga kokkulepete sõlmimist.

«Meie algne ettepanek oli leppida kokku 300 eurost suuremas numbris, kuid esmatähtis on pääseda kännu tagant liikuma, taaselustada kokkulepete protsess,» kõneles ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. «Parimagi tahtmise korral pole kriisi tagajärgedest võimalik vabaneda ühe aastaga, aga kui majanduses tagasilööki ei tule, saab järgmisel aastal seada juba suuremaid eesmärke.»

Neil päevil täpsustavad kokkuleppe osapooled veel lepingu detaile. Ametiühingute keskliidu pressiesindaja Helena Loorents ütles, et ametiühingud loodavad vormistada tööandjate keskliiduga ametliku kokkuleppe.

«Sisuliselt on see laiendatud kollektiivleping, mis on kohustuslik erasektori ettevõtetele,» lausus ta. Seejärel esitavad pooled selle kokkuleppe põhjal valitsusele ettepaneku kehtestada kokkulepitud kuu- ja tunnitasud üleriigilise töötasu alammäärana.

Ametiühingud ja tööandjad pidasid alampalga läbirääkimisi ka tänavu juunis. Toona vastas tööandjate keskliit eitavalt ametiühingute keskliidu ettepanekule tõsta töötasu alammäära 2011. aasta 1. juulil 17 protsenti ehk 325 eurole.

Tööandjate keskliit teatas tookord, et nende uuringu järgi on ainult kümnendik ettevõtteid palgatõusuks valmis ja sedagi poole väiksemas ulatuses. Tarmo Kriis märkis suvel, et ettevõtted tõstaksid palka ainult majandustulemuste põhjal. Samuti tulevat mõista, et palgatõusu ei saa nõuda lühiajaliste kasuminäitajate järgi.

Ametiühingute põhiline alampalga tõstmise argument oli, et tuleb taastada alampalga ostujõud, mida elukalliduse tõus on viimastel aastatel märkimisväärselt vähendanud.
2010. aastal pidasid tööandjad läbirääkimistel vajalikuks oodata töötasu alammäära korrigeerimisega, kuni majandus on kasvanud neli kvartalit järjest.

Praegune üleriigiline alampalk 278.02 eurot on kehtinud alates 2008. aastast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles