/nginx/o/2019/05/27/12204743t1h624d.jpg)
Esmaspäeval, kui suur osa Eesti avalikkusest tegeles aktsiisilangetuste arvutamise ja arvustamisega, sai eskperimendi korras kinnitust hüpotees, et Eesti teaduse rahastamist ei ole võimalik tõsta ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Vähemalt võib sellisele järeldusele jõuda, kui vaadata, mis seni maagilise ühe protsendi piiri poole pürgimisega on toimunud.
Selle taseme saavutamisest on räägitud juba aastaid, mitme valitsuse ajal. Mullu detsembris jõuti lausa nii kaugele, et president Kersti Kaljulaidi üleskutsel kirjutasid kõigi parteide esindajad koos teadlaste ja ettevõtjatega alla kokkuleppele, millega rahastamine peaks kolme aastaga märgilise piirini jõudma. Ainsa parlamendierakonnana ei soostunud leppega EKRE, sest tema arvates vajaks teadus veel rohkem raha. Alles aprillis lubas võimuliit täisprotsendi kätte saada. Esmaspäeval andis valitsus aga teada, et teadlased näevad tõotatud raha umbes sama palju kui Mikołaj Kopernik Neptuuni.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)