Aprilli kuivad ilmad tõid rekordarvu metsa- ja maastikupõlenguid

Aprillis on Lõuna-Eesti päätjad saanud juba ligi 50 väljakutset metsa- ja maastikutulekahjudele. Foto: Lilli Tölp

Viimase nelja aasta jooksul ei ole üheski kuus nii palju metsa- ja maastikutulekahjusid olnud kui selle aasta aprillis. Kokku toimus 595 metsa- ja maastikutulekahju, millest 406 olid kulupõlengud.

Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing ütles, et sel aastal on kevad alanud kehvalt nii Euroopas kui ka Eestis. Aprillis räsis Euroopat üsna suur kuumalaine, mis tõi mitmel pool kaasa metsa- ja maastikupõlengud. Ka Eestis oli aprill soe, päikeseline ja väga väheste sademetega. Kuu jooksul sadas vaid 30 protsenti aastate keskmisest, mida on erakordselt vähe. Ilmateenistuse andmetel ei ole nii kuiva aprilli olnud alates 1961. aastast.

"Suure kuivuse tõttu kehtestasime Eestis 6. aprillil tuleohtliku aja, mis tähendab piiranguid lahtise tule tegemisel. Lisaks käisid päästjad tegemas lõkkepatrulle, mille käigus nõustati inimesi, kuidas tuleohtlikul ajal ohutult lõket teha ja grillida," ütles Lambing.

Hoonetulekahjusid oli aprillis 131, nendest kodutulekahjusid oli 80 ja mitteeluhoonete tulekahjusid 51. Lahtise tule kasutamisest sai alguse 48 tulekahju, elektriseadmete ja paigaldiste tõttu 26 tulekahju ja suitsetamise tõttu 24 tulekahju. Aprillis päästeti tulest 10, vigastada sai 18 ning hukkus viis inimest.

Aprillis oli 1852 päästesündmust, millest 61 protsenti moodustasid tulekahjud. 348 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 48 sündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Aprillis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 1844 kodu.