Jakobson rõhutas algusest peale, et peo repertuaaris peaks saksa laulude kõrval olema rohkem eesti enda ja ka hõimurahvaste laule. Selle nimel kogus ta kokku soome ja ungari viise ning tegi ettepanekuid laulupeo pidukomiteele.
Ta vahendas Aleksander Kunileidilt laulupeoks kolme algupärase koorilaulu tellimist, ergutas heliloojat laulude tekstide valikul ja laulude valmimisel ning toimetas need trükki. Kaks neist, Lydia Koidula sõnadele loodud «Sind surmani» ja «Mu isamaa on minu arm» kõlasidki laulupeol ning neist said eesti heliloomingu teetähised.