Massiimmigratsiooni Euroopa Liidus ei ole ega tule

Keit Kasemets
, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Copy
Keit Kasemets
Keit Kasemets Foto: Sander Ilvest

(Artikkel on ajendatud Anti Poolametsa 23. mai Sakalas ilmunud arvamusloost «Massiimmigratsioon otsustab Euroopa saatuse».)

ENNE EUROPARLAMENDI valimisi hirmutatakse inimesi nii Eestis kui mujal tihti massiimmigratsiooniga. Tõsi on, et Euroopa Liidu riigid ja institutsioonid ei suutnud 2015. aastal alanud rändekriisile piisavalt kiiresti ja tõhusalt reageerida. See aitas kaasa euroskeptiliste jõudude esiletõusule üle Euroopa.

Just ränne on ka praegu teema, mis Euroopa Liidu vastaseid paremäärmuslikke jõude ühendab. Ent ränne ei ole enam Euroopa Liidu suurim probleem. Paari aastaga on riikide ja institutsioonide koostöös saavutatud häid tulemusi, rändenumbrid on langenud kriisieelsele tasemele. Töö välispiiri ja rände paremaks haldamiseks peab muidugi jätkuma.

Vaid 12 protsenti eestlastest leiab, et immigratsioon on Eestis mure. Ega olegi. Näiteks eelmisel aastal sai pagulase või täiendava kaitse staatuse Eestis kokku 17 isikut, lisaks asustati valitsuse otsuse alusel Türgist Eestisse ümber 29 inimest. Marginaalsed arvud.

Samas arvab viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt 51 protsenti eestlastest, et immigratsioon on Euroopa Parlamendi valimiste peateema. Kuigi nii arvavate eestlaste arv on kahanenud ja valimiste kõige olulisemaks teemaks peetakse praegu majandust (53 protsenti), näitab rohkem kui poolte eestlaste arvamus, et massirändega hirmutamine kannab vilja.

2015. AASTAL OLI ebaseaduslikke sisserändajaid Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex andmetel 1,82 miljonit, 2014. aastal 282 000 ja veel aasta varem 107 339.

Euroopa geograafilise asukoha ja kõrge heaolu taseme tõttu on rändesurve Euroopa Liidu piiridel alati olnud ja see ka jääb. Küsimus on, kas riigid saavad illegaalse rändega hakkama. Selleks on oluline, et riigid suudaksid välispiiri kaitsta ning oleksid võimelised ebaseaduslikku rännet peatama ja ebaseaduslikult sisserännanuid tagasi saatma.

Koostöös saavutatud tulemused on head. 2018. aastal oli ebaseaduslikke piiriületajaid Frontexi andmetel 150 033. Oleme jõudnud tagasi peaaegu 2013. aasta tasemeni.

Iga aastaga on kasvanud ka nende inimeste hulk, kellel ei lubata Euroopa Liitu siseneda. Kui kriisi kõrgajal keelati sissepääs 297 860 inimesele, siis 2017. aastal juba 439 505 inimesele (2018. aasta statistikat veel pole). Arvestades vähenenud rändenäitajaid, on see suur hulk.

ON NAIIVNE ARVATA, et riigid üksi suudaks rohkem. Euroopa Liidu poliitika välispiiri kaitsmiseks on palju laiem kui vaid piirivalvekoostöö. Väga tähtis on koostöö riikidega, kust ränne alguse saab. Ennekõike Aafrikas. See hõlmab näiteks piirivalve toetamist ja ühist võitlust inimsmugeldajate võrgustikega, aga ka varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja illegaalselt Euroopa Liidus viibijate tagasisaatmise korraldamist.

Euroopa Liidu toel tegutseb Itaalias ja Kreekas kokku kümme migrantide vastuvõtupunkti, mis majutavad Euroopa Liitu sisenejaid asüülitaotluste menetlemise ajal. Illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks on 2019. aasta alguseks konfiskeeritud 551 illegaalsete immigrantide veoks kasutatud veesõidukit ja arreteeritud 151 inimsmugeldajat.

Seni on Euroopa Liidu riikide koostöö olnud pigem vabatahtlik ja seda ei ole rahastatud liidu eelarvest, vaid riikide nii-öelda lisapanusena. Ka Eesti on aktiivselt panustanud: meie ametnikud osalesid eelmisel aastal 11 Frontexi operatsioonil, kus 204 eestlast aitasid hallata välispiiri 14 Euroopa Liidu riigis. Lisaks aitas Eesti oma partnereid varustusega, andes piiratud ajaks kasutada kaks patrullpaati, ühe lennuki, 52 mobiilset vaatluskaamerat ja kuus süsihappegaasi tuvastamise andurit.

ABI PAKKUMINE nõuab paratamatult ressursse ja loota ei saa vaid liikmesriikide heale tahtele. Seepärast on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku suurendada uuel eelarveperioodil nii rahastamist kui ka võimekust. Täpsemalt soovib komisjon järgmist.

Esiteks: suurendada järgmisel eelarveperioodil (2021–2027) rände- ja piirihalduse rahastamist 34,9 miljardi euroni. Seda on kolm korda rohkem kui praegusel perioodil (13 miljardit eurot).

Teiseks: suurendada 2016. aastal moodustatud Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti mehitatust 10 000 inimeseni, parandada tehnilist valmisolekut ja laiendada ameti pädevust.

Kolmandaks: tugevdada Euroopa varjupaigaametit, et aidata paremini liikmesriike varjupaigataotlejate tuvastamisel ja registreerimisel ning muuta varjupaigamenetlus tõhusamaks. Sealjuures on oluline märkida, et kõik lõplikud ja sisulised otsused jääksid ikka liikmesriikide teha.

Liikmesriigid peavad need ettepanekud pärast Euroopa Parlamendi valimisi heaks kiitma.

PRAEGUNE OLUKORD ja tehtud sammud näitavad, et abstraktsel massiimmigratsiooniga hirmutamisel pole mingisugust alust. Eelkõige tuleks enne Euroopa Parlamendi valimisi sisuliselt arutada, kuidas rännet hallata. Suund on selge, sest riikide ja Euroopa Liidu institutsioonide koostöö on andnud konkreetseid tulemusi.

Seadusevastaselt piiri ületanud ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex kinnipeetud isikute arvud
Seadusevastaselt piiri ületanud ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti Frontex kinnipeetud isikute arvud Foto: Sakala
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles