Vormikaamerate projekti juhi, politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametniku Kristjan Toomi sõnul aitavad salvestused edasi anda politseisündmuste olustikku ning neid saab kasutada ka tõendina. "Mõnikord võib ainuüksi kaamera kasutamine osalisi rahustada ning olukorra eskaleerumist ära hoida. Samuti saame vormikaamera salvestusi hiljem kasutada süüteomenetlustes või kaebuste lahendamises," rääkis Toom.
Politseinik võib iga talle seadusega lubatud toimingu salvestada. Näiteks võib salvestada inimesega vestluse, sõiduki läbivaatuse, sunni rakendamise, eravaldusse sisenemise või muu seadusega lubatud toimingu.
"Inimene võib politseinikega kohtudes eeldada, et vormikaamera töötab, kuid soovitame politseinikel enne salvestusnupu vajutamist sellest veel kord teada anda," ütles Toom. Ta rõhutas, et politseinikke on juhendatud võtma arvesse ka ohvri abitut seisundit. "Šokis, vigastatud või muus delikaatses olukorras kannatanute puhul tuleb lisaks menetluse huvile kindlasti ähtuda inimväärikuse kaitsest," ütles ta.
Toomi sõnul tuleb tähele panna, et politseinikel pole kohustust kaamerat kasutada. "Iga politseinik otsustab, millal kaamera sisse lülitada ja millist toimingut salvestab. Salvestuse puudumine ei tähenda, et süüteomenetlust läbi viia ei saaks," selgitas Toom.
Seadmete soetamise eelarve oli 200 000 eurot ja keskmine andmete säilitamisega seotud kulu on vähemalt 75 000 eurot aastas, kuid see sõltub kaamerate arvust ja salvestuste mahust.