/nginx/o/2019/05/15/12168179t1hbf9c.jpg)
Mullu oktoobris väljahõigatud kodanikualgatus „Soomaa haabjas UNESCOsse“ on jõudnud järgmisesse arengufaasi. Haabja kodulehekülg annab teada, et on alanud taotluse koostamine Soomaa haabjakultuuri esitamiseks UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Rahvakultuuri Keskuse poolt regionaalse kultuuritegevuse programmist eraldatud toetus võimaldab koostada tugeva taotluse, mille põhjal Kultuuriministeerium saab otsustada esitamise UNESCOle. Aasta jooksul toodetakse muuhulgas UNESCO nõuetele vastav lühifilm Soomaa haabjakultuurist, koostatakse pikaajaline Soomaa haabjakultuuri kaitsekorralduskava ning viiakse läbi kogukonnakoosolekud, tagamaks Soomaa kogukonna aktiivse kaasatuse ning toetuse haabjakultuuri taotluse esitamiseks UNESCOsse.
Ametliku ettepaneku Soomaa haabjakultuuri esitamiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja tegid möödunud aasta oktoobris tollasele kultuuriministrile Indrek Saarele MTÜ Eesti Haabjaselts ja MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus. Ettepanekut ajendas soov UNESCO tunnustuse kaudu kaasa aidata Soomaa haabjaehituse ning üldisemalt haabjakultuuri pikaajalisele edasikestmisele. Kuna ühepuupaadi traditsioon on levinud paljude soome-ugri põlisrahvaste seas, aitaks Soomaa haabjakultuuri tunnustus UNESCO poolt hoogustada ka hõimurahvaste püüdlusi säilitada ja taaselustada nende ühepuupaatide traditsioone.
Tänaseks on algatusega „Soomaa haabjas UNESCOsse“ liitunud uusi partnereid nagu Rahvusliku Ehituse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Erinevalt senistest Eesti kultuurinähtustest, mis on võetud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja nagu näiteks laulu- ja tantsupidu, Kihnu kultuuriruum, seto leelo, võru suitsusaun on Soomaa haabjakultuuri taotlus kavas esitada UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirja.
„Kuigi täna on Eestis mitmeid kogenud haabjameistreid, peame juba praegu mõtlema tulevikule ja tagama, et ka 20-30 aasta pärast on haabjakultuur Soomaal elujõuline. Sellele aitab kindlasti rahvusvaheline tunnustus, et Soomaa haabjakultuur on ainulaadne, väärtuslik ja vajab kiireloomulist kaitset,“ põhjendas Eesti Haabjaseltsi esindaja Aivar Ruukel.
13. mail Soomaal Saarisoos toimunud projekti töökoosolekul otsustati muuhulgas kajastada UNESCO taotluse koostamise projekti Eesti Haabjaseltsi veebilehe haabjas.com kaudu. Töörühma liikme Oliver Loode sõnul on UNESCO taotluse koostamine väärtuslik tegevus sõltumata UNESCO lõplikust otsusest.
„Projekt #Haabjas2UNESCO on hea ajend, et rääkida haabjakultuurist ja kavandada selle pikaajalist edasikestmist,” rääkis Loode. „See on ka suurepärane võimalus sidemete loomiseks ja tihendamiseks paljude maailma põlisrahvastega – soome-ugri hõimurahvastest Kanada läänekalda põlisasukateni.“
Projekti #Haabjas2UNESCO tegemistest ja Soomaa haabjakultuurist üldisemalt võib lugeda Eesti Haabjaseltsi veebist.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)