MEDITSIIN ARENEB kiiresti ja igal aastal tuleb turule uusi kalleid ravimeid. Iga uus ravimitaotlus tähendab aga haigekassale kasvavaid kulusid. Aeg-ajalt kuuleme küsimusi, miks haigekassa vajaliku ravi eest ei maksa ja miks riik ei aita. See tuleneb eelkõige tõsiasjast, et raha on piiratud hulk ja selle jagamisel tehtavad keerulised otsused peavad aitama võimalikult paljusid.
Kus on ravimite rahastamise piir ja miks just seal?
Meil kõigil on inimlik soov raskelt haigele inimesele abi pakkuda, olenemata sellest, kui palju tema ravi maksab. Haigekassale eraldatud raha on aga nagu suur tekk, mis on üle kõikide arstiabi vajavate haigete laotatud. Kui me tõmbame ühtedele tekki rohkem peale, sikutame teistelt selle maha. Tekk ei ole kunagi nii suur, et selle ühte otsa sikutades keegi kuskil katmata ei jääks.
Mitte ükski tervisesüsteem maailmas ei suuda kõigile soovitud raviteenuseid ja ravimeid tagada. Eesti pole erand. Kõiki ravimeid ei olegi võimalik meie ühise raviraha eest osta ning tähtis on valida suurima kasuteguriga ravimid õiglase hinnaga.
RAVIMID ON KALLID. Vahel väga kallid. Tänavu näiteks võtsime haigekassa rahastatavate ravimite loetellu ühe harva esineva haiguse ravimi, mille kulu ühele inimesele on sama suur kui ühe haigla lasteosakonna avatuna hoidmine poole aasta jooksul.
On üsna tavapärane, et lõppstaadiumis vähihaigele mõeldud, tema eluiga keskmiselt kolm kuni kuus kuud pikendava ravimi eest küsib ravimitootja üle 100 000 euro. Praegu keskmist palka saaval maksumaksjal kuluks ravikindlustusmaksu võrra sääste kogudes sellise summa kokkusaamiseks umbes 50 aastat.
Haigekassa eesmärk on tagada olemasoleva summaga kõikidele abi vajavatele patsientidele parim võimalik ravi. Eri haiguste jaoks ravimite valimise puhuks peavad olema üldtunnustatud põhimõtted kokku lepitud. Need on haigekassas olemas.
Me ei saa ega tohi arvestada ainult seda, kui harva esinev või raske diagnoos inimesel on. Me peame arvestama ka, millised on teised ravivõimalused, kuidas on ravimi kasulikkus tõestatud ja kas me jaksame vajaliku summa maksta. See tähendab, et enne iga rahastamisotsust hinnatakse, kas ravimeetod toimib ja millised on ravi tulemused võrreldes olemasolevate raviviisidega. Lõpuks on oluline anda hinnang ka sellele, kas ravist saadav kasu on tasakaalus ravimi maksumusega. Kõik see vajab põhjalikke analüüse ja läbirääkimisi, mis võtavad aega.
Otsuseid, millised ravimid haigekassa rahastatavasse nimekirja panna, ei langeta haigekassa üksi. Neid keerulisi otsuseid aitab teha pädev ravimikomisjon, mis koosneb patsientidest, arstidest, valdkonna ekspertidest ja riigi esindajatest. Samuti kaasatakse ravimifirmasid ja peetakse nendega läbirääkimisi.
Haigekassa lahendab ravimite rahastamise küsimusi ka pikemalt ette mõeldes ehk kui palju ja millist ravi eri haigused vajavad nii praegu kui ka kümne aasta pärast. Samuti peame otsuste tegemisel arvestama maksude kaudu laekuvat ühist ravikindlustuse raha ja võtma uusi kohustusi nii, et suudame muu hulgas endiselt maksta hüvitisi ning kompenseerida juba nimekirjas olevaid ravimeid ja arstide vastuvõtte.
MEIE TERVISHOIUSÜSTEEM teeb haigete inimeste aitamiseks palju ja ravimid on vaid osa sellest. Ravimite rahastamine on seejuures aastast aastasse kasvanud ehk ravimid moodustavad praegu ligikaudu 17 protsenti Eesti tervishoiu kuludest. Ravimikulu osa tervishoiu kogukuludest on Eestis majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD keskmisel tasemel.
2019. aastast alustasime rohkem kui 20 uue ravimi hüvitamist (uued haiglaravimid ja apteegiravimid). Nende hulgas on kuus uut vähiravimit, mida vajab ligi 200 inimest. Näiteks on ravikindlustatud inimestele nüüd kättesaadav hulk uusi ravimeid kopsukasvaja, eesnäärmekasvaja, luuüdi kasvaja, mao- ja söögitoru kasvaja, neerukasvaja, lümfisüsteemi kasvaja ja leukeemia raviks. Samuti rahastame 2019. aastast kuut uut ravimit harva esinevate haiguste raviks.
Nagu juba öeldud: ravimid on väga kallid. Mõnede hinnad küündivad ühele patsiendile poole miljoni euroni aastas. Haigekassa püüab alati ravimite maksumust alla kaubelda, et ühises kassas oleva raha eest saaksid abi võimalikult paljud, sõltumata diagnoosist või häälekusest. Ravimid, mille maksumus ja ravitulemus on meie eelarvet arvestades vastuvõetavas tasakaalus, saavad igal juhul kõikidele kindlustatutele kättesaadavaks.