/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/05/11/12157040t1h75e6.jpg)
Kui Cleveron kuulutas välja sügisel loodava akadeemia lahtiste uste päeva, juleti ettevõttes loota, et mai teisel laupäeval tuleb kohale poolsada inimest. Tuli 120 ning huvitundjate seas oli nii gümnaasiumilõpetajaid kui ka juba keskeas inimesi.
20-kohalise Cleveroni akadeemia kohta käis infot hankimas 120 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Vanuse järgi me vahet ei tee," lubas lahtiste uste päeva korraldaja Reelika Maranik. Uude kooli võivad tema kinnitusel pürgida nii gümnasistid kui ka vanemad inimesed.
Neli tundi kestnud tutvustuspäev, mille jooksul nägid kohaletulnud Cleveroni töötingimusi ja kuulsid uue kooli õppetöö kohta, ei vähendanud huviliste hulka just kõvasti, sest päris viimaseks minutiks oli Cleveroni juhtide seletusi kuulamas veel ligi 90 inimest.
"Võtame vastu 20 õppijat ning avaldusi ootame 30. juuniks," rääkis Maranik. Juba nädalapäevad tagasi olid esimesed kümme avaldust kohal, aga Maraniku sõnul võib eeldada, et enamik avaldusi saabub juuni teisel poolel. Seejärel valitakse välja 40, kes kutsutakse vestlusele.
/nginx/o/2019/05/11/12157040t1h75e6.jpg)
Veel loomata akadeemia lahtiste uste päeval said huvilised teada, et neid ootab ees väga praktiline õpe: ühel nädalal on praktikat kaks ja teoreetilist õpet kolm päeva ning teisel nädalal vastupidi. Kui nii mõnigi avatud uste päevale sõitnu lootis, et vähemalt osaliselt hakkab õpe toimuma kas Tallinnas või Tartus, siis Cleveroni juhid kinnitasid, et õppekoht on Viljandis nende arendus- ja tootmiskeskuses.
Ettevõtte tarkvaraarenduse osakonna juht Indrek Jürgenson selgitas, et tudengid saavad sisuliselt osaks kollektiivist ning nautida neidsamu hüvesid, mida ettevõte pakub oma töötajatele, näiteks tasuta lõunat.
Lisaks pakub Cleveron 5500-eurose õppemaksu katmist ja majutust ning iga kuu 400 eurot stipendiumi.
Lääne-Virumaalt uue kooliga tutvuma sõitnud Frantz Gregor Tomps ja Kuldar Vakker tunnistasid, et vajavad veel pisut aega, et selgust saada, kas Cleveroni akadeemia on neile hea valik. Tomps nentis, et päeva jooksul hakkas talle pigem tunduma, et Cleveroni pakutav haridus jääb pisut kitsaks ning kool seob teda liialt selle ettevõttega. Vakker seevastu ütles, et pärast tingimustega tutvumist hakkas uus kool talle veelgi rohkem huvi pakkuma. Samas kinnitasid mõlemad noormehed, et otsustamisega pole neil kiiret, sest sellest sügisest neist uue akadeemia tudengeid ei saa: enne tuleb kaitsevägi läbi teha.
/nginx/o/2019/05/11/12157038t1he912.jpg)
Nii Tomps kui Vakker olid aga veendunud selles, et kui nad edasi õppima lähevad, valivad nad niisuguse eriala, mida ka Cleveronis pakutakse. "IT-suund ja robootika on see, mis huvi pakub," lausus Tomps.
Viljandi kutseõppekeskuse IT-juht Ott Kukk tuli uue kooliga tutvuma rohkem professionaalsest huvist ega arvanud, et temast selle tudeng saab. Viie tunni jooksul kuuldu põhjal ütles ta, et sellest tuleb hea kool, kus on rohkesti praktilist ja elulist õpet.
Kuke sõnul sõltub palju õppekavast, ent sellega polnud ta saanud tutvuda. "Siin on väga suured moodulid," osutas ta kolme aasta jooksul kogutavate ainepunktide jaotusele viidates. "See annab võimaluse midagi suurt ja praktilist teha."
Teisalt sõltub kooli kvaliteet Kuke arvates suuresti neist paarikümnest tudengist, kes sinna vastu võetakse. "Sellest, milline tiim neist moodustub ja kuidas nad koos arenema hakkavad."
/nginx/o/2019/05/11/12157037t1h87ce.jpg)
"Kui palju teist kavatseb kooli kandideerida?" küsis Indrek Jürgenson suurde auditooriumi kogunenud ligi 90 kuulajalt. Käe tõstis neist kaks kolmandikku.
"Kui paljud teist on varem koodi kirjutanud?" uuris Jürgenson seepeale kokkutulnute IT-oskuste kohta. Käe tõstis taas kaks kolmandikku saalisolijaist.
Seepeale ütles Jürgenson, et koodi kirjutamise oskust tudengitelt ei eeldata, ning julgustas kandideerima ka neid, kel selliseid teadmisi pole.
/nginx/o/2019/05/11/12157036t1he76a.jpg)
Reelika Maranik lükkas ümber kõhklused, et kolm aastat Cleveronis õppimist ja praktiliste oskuste arendamise kõrval tööülesannete täitmist võiks tudengeid kuidagi niimoodi ettevõttega siduda, et nad ei pääse sealt enam minema. "Me oleksime väga õnnelikud, kui noored läheksid siit edasi ja oskaksid meie juures saadud praktilisi oskusi siduda uute teadmistega," lausus ta.
Ettevõtte omanik ja juht Arno Kütt on öelnud, et Cleveron loodab oma akadeemia vilistlased enda juurde tööle võtta, kuid kohustuslik koolitaja juures ametisse asumine pole.
Cleveron loob oma rakenduslikku kõrgkooli koos Mainori kõrgkooliga.
/nginx/o/2019/05/11/12157039t1h2451.jpg)