Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/05/09/12148609t1h6abd.jpg)
Nii viimatise Viljandi volikogu istungi ajal kui kolmapäevasel spaahotelli lepingu allkirjastamise tseremoonial kõlas väide, et spaa, veekeskuse ja ujula ostmine on Viljandile sajandi otsus.
Mida see otsus aga sisaldab? Millele tegelikult järve ääres allkiri anti?
Juriidiliselt allkirjastati ujulateenuse osutamise leping, mis näeb ette, et 2022. aasta septembrist peaksid Viljandi linna ja valla lapsed saama selle koha peal ujumistundides käia. Et ujula, küll poole väiksem kui rajatav, on Viljandis olemas, võib niinimetatud pealepingust palju huvitavamaks pidada selle lisasid, mis kirjeldavad spaahotelli ja veekeskust.
Leping ise ja selle esimene lisa ehk tehniline kirjeldus kõnelevad pelgalt ujulateenuse ostmisest. See sätestab, et lapsed peavad ujuma pääsema 2022. aasta 1. septembril ning leping lõpeb 31. augustil 2032. Ujula peab olema lahti 11 kuud aastas ja ainult juulis võib selle uksed lukku panna.
Igal tööpäeval peab ujula olema lahti kella 8-st hommikul ning töötama vähemalt kella 18-ni. Seletuseks, et need pole asutuse lahtiolekuajad, vaid kirjeldatud on neid kellaaegasid, millal vald ja linn saavad oma ujulatunde kasutada.
9400 eurot nädalas
Nii põhilepingus kui sellele lisatud neljandas lisas on kindlaks määratud hind, mida arendaja vallalt ja linnalt küsib. Üks rajatund hakkab omavalitsustele maksma 47 eurot ning korraga maksavad linn ja vald viie rajatunni eest.
Praeguse pakkumise kohaselt peavad linn ja vald maksma kahe peale osaühingule Aqva Hotels ujula kasutamise eest aastas 451 200 eurot. Raha jagavad linn ja vald elanike arvu järgi, nii et linn maksab 56,04 protsenti sellest summast ja vald 43,96 protsenti.
Nimetatud summa pole kümneks aastaks fikseeritud, vaid seda muudetakse tarbijahinnaindeksi muutudes. Näiteks tänavu aprillis kerkis see indeks mullusega võrreldes 3,2 protsenti.
Viljandi linn võtab enda peale parkla rajamise kulu, kusjuures selle projekteerimise korraldab ja maksab Aqva Hotels. Kui suur parkla tuleb ja kas see mahub ära praeguse parkla kohale, pole teada. Esmased hinnangud räägivad, et 150 toaga hotell vajaks vähemalt 5000 ruutmeetrit parklamaad ja selleks ühest parklast ei piisa. Parkla suurus ja parkimiskohtade arv pole lepingus fikseeritud, kuid spaahotelli kirjeldavas lepingulisas on öeldud, et parklasse peab mahtuma minimaalselt 220 autot ja kuus bussi. Samuti peab linn tagama, et spaahotelli juurde viivad teed püsiksid korras ja sinna oleks võimalik sõita ühistranspordil.
Ujulateenuse eest hakkavad linn ja vald maksma igas kuus ning arve esitatakse 7. kuupäevaks.
Juhul kui Aqva Hotels peaks rikkuma lepingu seda punkti, mis ütleb, et ujula on 2022. aasta 1. septembriks valmis, on linnal ja vallal õigus nõuda ettevõttelt 100 000 eurot trahvi. Nimetatud summa annab Aqva Hotels juba praegu garantiiks. Tõenäoliselt reaalselt sellist raha linna pangakontole mitmeks aastaks ei deponeerita, vaid linn saab juba lähipäevil pangalt garantiikirja, mis ütleb, et kui ettevõtja lepingut rikub, makstakse see summa välja.
Lepingu esimene lisa on tegelikult suuresti riigihanke konkursi tingimuste materjal. Selles kirjeldatakse, milline peab olema ujula. Radu peab seal olema kaheksa ning rada peab olema 25 meetrit pikk ja vähemalt 2,5 meetrit lai. Bassein peab vastama rahvusvahelise ujumisliidu nõuetele. Basseini madalamas otsas peab vesi olema vähemalt 1,3 meetrit ning sügavamas otsas vähemalt 1,85 meetrit sügav.
Veetemperatuur peab olema vähemalt 27 kraadi. Kirjeldatud on ka stardipukke, basseiniredeleid, pöördelippe ja basseini ümbruse suurust.
Lisaks peab olema ujulas algõppebassein, mis oleks minimaalselt 75 ruutmeetrit ja 0,9 meetrit sügav. Vesi peab selles basseinis olema 32 kraadi.
Ujulateenust ostavad linn ja vald vähemalt 40 tundi päevas ning vähemalt 200 tundi nädalas. Kaheksast rajast peab vallal ja linnal olema võimalik kasutada selle aja jooksul vähemalt viit. Vajaduse korral, näiteks võistlusteks, võivad linn ja vald endale saada kogu basseini.
Veekeskus ja hotell
Juba riigihanke konkurssi korraldades ütlesid linna- ja vallajuhid välja, et nad ei osta ujumistunde ühestki sellisest ujulast, mille juures ei ole veekeskust. Veekeskuse kirjelduse on Sakala juba varem avaldanud ning see on üks lepingu lisasid.
Spaahotelli rajamist kirjeldav lepingulisa annab Aqva Hotelsi kinnituse, et plaan sisaldab 150 toaga hotelli rajamist. See sisaldab ka konverentsisaale ja restorani ning see võetakse kasutusele samal ajal, kui avatakse ujula ja veekeskus. Hotelli pakkuja oma kinnituskirjas pikemalt ei kirjelda. Lepingu lisaks muutunud dokumendis lubab arendaja, et projekteerimise aluseks on detialplaneering ja etteantud tehnilised tingimused.
Küll aga kirjeldab see lisa täpsemalt, kui suur peab tulema linna rajatav parkla, see sisaldab teede ja tänavate renoveerimise ja bussipeatuse rajamise nõuet ning lisab, et kogu ehituse alustamise eelduseks on see, et kõik tehnovõrgud, see tähendab kaugkütte-, vee- ja kanalisatsioonitorustik, peavad ehituse alguseks ulatuma Roo tänav 9 kinnistu ehk tulevase veekeskuse asukoha piirini.