Haige metsloom enam Viljandis varju ei leia

See haiglase olemisega rebane luusis tänavu sügisel Viljandis nagu ka karvutu isend, kes linnavalitsusele tegudeni jõudmiseks tõuke andis.

FOTO: Riina Metsoja

Kui seni sai Viljandisse eksinud või end siia suisa elama sättinud haige metsloom puutumatult ringi liikuda, siis nüüdsest on linn otsustanud nad kinni püüda.

Tõuke selleks andis septembris Viljandi äärelinnas Peetrimõisas ringi luusinud rebane, kes oli ilmselt kärntõppe haigestunud. Metslooma peletamiseks või püüdmiseks abi palunud linlased jäid siis oma murega üksi, sest ükski ametkond polnud nõus linnas rebast püüdma.

Seaduste tõlgendamisele viidates tagandasid end sellest tööst päästeamet, veterinaarkeskus, keskkonnaamet ja linnavalitsus. Jahimehed aga polnud nõus minema omal algatusel linnatänavatele rebast jahtima.

Teisalt teatas keskkonnaministeerium, et haige metslooma püüdmine linnas pole jaht, vaid probleemi kõrvaldamine ning omavalitsuse korralduse seaduse järgi on asulasse sattunud ulukite üle otsustamine jäetud omavalitsuste korraldada.

Abilinnapea Rein Triisa ütles eile, et pärast läbirääkimisi eri ametkondadega koostas Viljandi linnavalitsus sel nädalal korralduse, millega andis loa ulukite arvukuse piiramiseks linnas.

Töö oli nõus enda peale võtma mittetulundusühing Viiratsi Jahiselts.

Eeskuju saadi Kuressaarest, kes oli sama mure lahendamiseks samasugusele lahendusele jõudnud.

«Keegi ei ole Kuressaare dokumentide õiguspädevust protestinud. Vaatame, kuidas meil siis edasi läheb,» nentis Triisa. «Oleme asja kooskõlastanud politseiga ja sellest on teadlik ka keskkonnaamet.»

Viljandi linnavalitsus märkis oma korralduses, et linna haldusterritooriumile, eeskätt Uueveski ja Peetrimõisa piirkonda on tunginud ulukeid, enamasti rebaseid, kes on kahjustanud linna roheala ja teerajatisi ning ohustavad kodanike turvalisust.

Nõnda on Viiratsi jahiselts koos linnavalitsusega valmis pakkuma abi linna tunginud ulukite püüdmiseks, tabamiseks ja surmamiseks. Jahiseadus tiheasustusalal ehk linnas sellist teguviisi jahipidamiseks ei pea, nagu oli viidanud ka ministeerium.

Kuidas täpselt linna tunginud metsloom kinni püüda, see on Triisa sõnul jahimeeste otsustada. Keelatud pole kasutada ka tulirelva, kui kohe pärast iga lasku antakse sellest teada politsei juhtimiskeskusele ning linnavalitsuse esindajale.

Linnavalitsuse korralduses seisab, et kui püüdma minnakse suurulukit, näiteks põtra, hirve, metskitse või metssiga, peavad kaasas olema politseinik, turvatöötajad ja linnavalitsuse esindaja.

Korraldus kehtib järgmise aasta 1. juunini. Triisa selgitas, et tärmin oli jahiseltsi soov. «Seejärel vaatame, kuidas meil läinud on, ning kui vajadus püsib, pikendame,» lisas ta. «See on kokkuleppe küsimus.»

Viiratsi jahiseltsi juhatuse esimees Toivo Luik märkis, et nüüd on jahimehel seaduslik õigus tulla linnale kõnealuses küsimuses appi. Ta ütles, et kärntõbi on metsaloomadel laialt levinud ja selline loom võib linnas elutsedes kergelt ka inimeste lemmikloomi nakatada.

ARVAMUS
TÕNIS KORTS,
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht

Metsloomad linnas olid teemaks esmaspäevasel ümarlaual, kuhu jahimeeste seltsi kutsel kogunesid eri ametkonnad.
Eesti linnade liidu esindaja sõnutsi oleks tarvis selgemat regulatsiooni, kuidas linna tulnud metsloomaga käituda.
Praegu on see jäetud omavalitsuste lahendada. Siinkohal on aga hea näide Kuressaare ja Viljandi, kes on jahimeeste abiga oma lahenduse leidnud.
Muide, Saksamaal on mõnel pool ametis linnajäägrid ja Ameerika Ühendriikides loomapolitsei.

Tagasi üles
Back