/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2019/05/08/12147043t1hc38f.jpg)
Kolmapäeva lõuna ajal Viljandi järve ääres sõlmitud ujulateenuse leping pole esimene, mida Viljandi meer on sõlminud selleks, et saada linna veekeskus.
Kaks veekeskuse lepingut. Esimene töine, teine pidulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese lepingu sõlmis 2008. aasta 9. oktoobril toonane linnapea Kalle Jents Viljandis Tartu tänava notaribüroos toonase Leviehituse juhi Indrek Saarega. Kui nüüdne lepingu allkirjastamine oli avalik ja pidulik sündmus, kuhu oli kutsutud nii linnakodanikke kui ajakirjanikke, siis 11 aasta tagusel oktoobripäeval märkas Sakala fotograaf Elmo Riig juhuslikult, et kaks veekeskust arendavat meest seisavad notaribüroo ukse taga.
Jutuajamise käigus selgus, et mehed olid tulnud notari juurde selleks, et panna allkiri ametlikule lepingule, mis kohustab Leviehitust veekeskust ehitama ja Viljandi linna seda hiljem ära ostma.
Veekeskus pidi tulema nagu praegugi Viljandi järve äärde kunagise rannarestorani asemele, kuhu oli plaanis rajada suur ärikeskus, mille üheks osaks pidi olema ujula ja veekeskus. Pärast valmimist pidi linn keskuse välja ostma ning Leviehitus küsis selle eest 3 012 733 eurot.
Hilissügisel algas rannarestorani lammutamine, mis arendaja seletusel tähistas ehitamise algust. Pärast lammutamist jäi töö seisma. Saabus majanduskriisi kõige raskem periood, mis eriti valusalt puudutas ehitussektorit. Suurte arendustega kõrvetada saanud Leviehitus läks pankrotti ning linnal jäi saamata ka 1,27 miljoni euro suurune leppetrahv.
/nginx/o/2019/05/08/12147042t1h1ac4.jpg)