Kus häda kõige suurem, seal iseenda abi kõige lähem

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Foto: Sille Annuk

ILMSELT KRATSISID märtsi lõpu poole kukalt päris paljud neist ligikaudu 900 000 inimesest, kes said siseministeeriumilt e-kirjaga juhised kriisiolukorras käitumiseks. Mis suur kriis on tulekul? Miks ma pean oma pere nädalaks toidu ja muu vajalikuga varustama? Mis siis nüüd juhtus, et sellest igal pool räägitakse?

Kõik inimesed ei jälgi nii agaralt meediat, et kohe otsad kokku viia: siseministeerium avas märtsis kriisiolukorras käitumise juhiste keskkonna www.kriis.ee ja saatis elanikkonna teavitamiseks kõigile eesti.ee aadressi omanikele selgitava kirja. Teisisõnu algas äsja valminud kriisiolukorra käitumisjuhiseid tutvustav kampaania.

ALUSTAME SELLEST, et kriis tähendab tegelikult kõige tavalisema eluks hädavajaliku teenuse katkemist, mis hakkab meie tavapärast elukorraldust tugevalt häirima. Kõige sõltuvamad oleme elektrist: üle poole Eesti elanikest jääb elektrikatkestuse korral ilma toasoojast ega saa enam toitu keeta või küpsetada. Mida pikem elektrikatkestus, seda rohkem teenuseid hakkab rivist välja minema: kaardimaksed, veevarustus, kanalisatsioon, kütuse tankimine ...

Tänavu jaanuaris jäi Kuressaares ja selle lähiümbruses 13 000 inimest mitmeks tunniks elektrita. Kauplustes ei saanud kaardiga maksta ega automaadist raha välja võtta. Saaremaa vallavanem Madis Kallas on rääkinud, kuidas asja tõsidus jõudis talle kohale siis, kui paari tunni möödudes oli temperatuur vallavalitsuse majas langenud ebamugavalt madalale.

Ainus koht, kus Kuressaares veel tuled särasid, oli päästekomando tänu oma generaatorile ja põhimõtteliselt oldi vallavalitsuses juba valmis komandohoonesse evakueeruma. Väga hea, et oli vähemalt üks koht, kuhu inimestel olnuks sooja minna.

SAAREMAAL PÕHJUSTAS elektrikatkestuse tehniline rike, kuid tormituulte tõttu jääb igal aastal vähemalt korra tuhandeid majapidamisi elektrita. Ainus viis kriisid võimalikult valutult üle elada on end neiks ette valmistada: varuda koju piisavalt vett ja kuumutamist mittevajavat toitu, et ootamatuse tabades kohe nälga ja janusse ei jääks. Elekterkütte korral mõelda läbi teisi võimalusi toasooja hoidmiseks, varuda veidi sularaha ja arvestada, et infot on inimesel vaja saada, aga elektrikatkestuse korral ei mängi ka raadio ega televiisor ning nutiseadmete akud saavad tühjaks.

Elektrikatkestus võib tabada meid ükskõik kus Eesti otsas, lisaks sellele on piirkondadel oma eripärad. Lääne-Eestis tuleb arvestada üleujutusega, Ida-Eestis peavad inimesed teadma, mida teha ohtlikus ettevõttes toimunud õnnetuse tagajärjel tekkinud keskkonnareostuse korral. Marutuuled ja lumetormid võivad meid maailmast sootuks ära lõigata, äärmuslikud ilmaolud hakkavad aga teadlaste sõnul edaspidi sagenema.

EESTIT TABANUD suuremad tormid on ähvardanud ka Lõuna-Eesti elanikke. Nii on tormituultes elektriliinidesse murdunud puud toonud kaasa ulatuslikke elektrikatkestusi. 2013. aasta oktoobritormi järel olid pikka aega vooluta Värska, Räpina ja Karksi-Nuia.

Kui elekter on ära, kannatab ka omavalitsusüksuste elutähtsate teenuste toimepidevus. Elanikud võivad jääda kütte ja veeta ega saa ka kodust välja, sest teedel on murdunud puud, mis liikluse kinni panevad.

Talvisel ajal võib liiklustakistusi põhjustada lumerohkus või äärmuslik libedus. Tartu lähedal on näiteks sellest kergemini mõjutatavateks transpordi kitsaskohtadeks Tallinn–Tartu–Luhamaa maanteel asuv järskude tõusudega Tatra org ja Tartu–Viljandi–Pärnu maanteel asuv Kavilda ürgorg. Seal on olnud olukordi, kus rasketes ilmaoludes autod kinni jäävad ja liiklus peatub.

OLEME PÄÄSTEAMETIS aastaid tegelnud iseenda valmisolekuga ootamatult tabavaks kriisiks. Elekter võib ju kaduda, aga meie päästevõime mitte.

Valmisolek tähendab ka teadmisi. Mullu tegime 90 protsendile oma teenistujatest elanikkonnakaitse koolituse. Tänavu jätkasime koostööpartnerite, nagu ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste ametnike koolitamisega ning aasta lõpuks saavad elanikkonnakaitsekoolituse ka vabatahtlikud päästjad. Sealt edasi on vajalike teadmistega inimeste ring juba piisavalt suur, et oleks, kelle käest nõu ja abi küsida.

Meie eesmärk päästeametis ongi olla nõu ja abiga iga inimese juures, kes seda vajab. Nii nagu seni oleme aidanud tule- ja veeohutusküsimustega, rääkinud vingugaasiandurite vajalikkusest ja selgitanud, miks peavad kortermajades evakuatsiooniteed vabad olema, tahame anda nõu, kuidas ootamatult tabavaks kriisiks – elektrikatkestuseks, üleujutuseks, lumetormiks või ulatuslikuks metsa- või maastikupõlenguks – valmis olla.

Turvalisus algab igaühest meist, aga kõige tugevamad oleme ühiselt tegutsedes.