Juhataja lahkumine pole Rüblikusse rahu toonud

Osa lapsevanemaid leiab, et Rübliku kohta tehtud otsused on emotsionaalsed ja tormakad, ning see tekitab rahulolematust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viiratsi lasteaia Rüblik juhataja on töölt lahkunud, kuid asutuses valitseb endiselt pinev õhkkond. Murelikud lapsevanemad on koondunud toetusrühma, et olukorda lahendada.

Poolteist aastat ametis olnud juhataja Eda Lauer ütles, et pärast novembrikuist töönõustamist lahkus ta ametist vastastikusel kokkuleppel vallavanemaga, kuid lisas, et tegelikult oli selle taga poliitiline surve volikogu ja mõne lasteaia töötaja poolt. «Vallavanemal polnud mulle töösuhet lõpetades ühtegi etteheidet,» meenutas Lauer.

Mure lapse tuleviku pärast

«Vaata taeva poole ja karju appi, aga abi ei tule siit kandist kuskilt,» lausus ühe väikelapse ema Rüblikus toimuva kohta. Ta palus, et toetusrühma liikmete täisnimesid ei avaldataks. Ühest küljest kardavad nad oma laste heaolu pärast Rüblikus ning teiselt poolt ei ole teada, keda võib usaldada või kelle poole pöörduda.

Eelmisel nädalal kogunenud toetusrühma viis lapsevanemat, kelle sõnul koondub nende selja taha veel paarkümmend ema ja isa, räägivad, et lahkunud juhataja Eda Lauer tegi oma tööd hästi. Üks toetusrühma liige tunnistas, et oli tõsiselt mõelnud, kas viia oma teine laps Rüblikusse, aga kaalukeeleks sai just juhataja vahetumine.

Kui toetusrühm lahkunud juhataja Eda Laueriga vestles, selgus, et enne tema tööleasumist oli laste arengut jälgitud ja vanematega arenguvestlusi peetud lünklikult.

«Kui mu tütar Viiratsis lasteaia lõpetas, oli paberile küll märgitud, et toimusid arenguvestlused, aga mind ei olnud neile kutsutud,» meenutas ema ja lisas, et õnneks sai tütar linna kooli ja õpib viitele.

Rübliku pedagoogide esindaja Piret Viidebaum ütles, et arenguvestlused on kohustuslikud olnud juba kolm aastat ning neid on ka tehtud. «See polnud uue juhataja käsk,» kinnitas ta.

Üks isa toetusrühmast märkis, et mure on üldisem kui suhtlusprobleemid ja vääritimõistmine Rübliku töötajate seas, sest kui laps lasteaias kooliks korralikku ettevalmistust ei saa, tekivad seal suured raskused.

«See pole mäng,» oli mees seisukohal, et tegemist on laste eludega, ja lisas, et osa kasvatajaid pakub Rüblikus pigem päevahoiuteenust ega õigusta lasteaiaõpetaja nimetust.

Avali aknad, kadunud riided

Kuid ka päevahoiuteenusega pole vanemad rahul. Viiratsi lapsevanemate etteotsa asunud Andres, kes küll enam Viiratsi valla kodanik pole, rääkis, et kord oli ta tuttava palvel tolle lapse lasteaiast ära toonud ning keegi ei tundnud seal huvi, kes see võõras on. «Ei pidanud ütlema, kes olen, kust tulen, tere või head aega,» lisas Andrese abikaasa.

Rüblikus käiva lapse ema sõnul on üpris tavaline, et last polegi hommikul kellelegi üle anda. «Lähen viin lapse ning kasvatajad jutustavad mujal. Õhtul toon ära — ikka ei kedagi,» rääkis ta. Teistelt on ta kuulnud, et Viljandis ütleb õpetaja uksel tere ja lehvitab lapsega aknal veel vanemale järele.

Rübliku laste vanemad kurdavad, et sõimerühmas jäetakse aknad tihti lahti ning tekib tuuletõmbus, mispeale mõneaastased kergesti haigeks jäävad.

Külmetamist on emad teinekordki märganud. «Kui siin esimene hall maha tuli, jooksid ühed lapsed säärte välkudes õues ja teistel olid kõrvad paljad,» meenutas üks lapsevanem kahe kuu tagust seika. «Sukkpüksid on olemas ja kombedel on kummiääred, aga ometi polnud neid alla tõmmatud,» meenutas ta oma imestust.

Samuti rääkisid vanemad, et alatihti on laste õueriided kadunud või teiste laste seljas.

Pedagoogide esindaja Piret Viidebaumi sõnul on riiete segaminiminek lasteaedades igapäevane ja seda on ajast aega juhtunud. «Laps ei tunne oma asju ära ja kasvatajatel on kiire, et lapsed ühel ajal riidesse saada,» lausus ta.

Akende kohta ütles ta, et need olid tuulutusrežiimil. «Too konkreetne juhtum pärineb oktoobrikuust,» täpsustas Viidebaum ja selgitas, et siis oli paljudes ruumides tuulutuspäev. «Oli soojem ilm.»

«Aga see on ju ainult jutt ja ametnikutööd juttude põhjal teha ei saa,» nentis Viiratsi valla haridusspetsialist Anne Freimuth olukorra kohta, kus lapsevanemad näevad probleemi ja õpetajad mitte.

«Kas peaksin oma sõnade tõestamiseks tulevikus rinnakaameraga ringi käima?» oli lapsevanem nõutu, kuidas tõestada, et akende lahtijätmine on lasteaias tavaks.

Suur suhtlemissegadus

«Minuni pole jõudnud ühtegi pretensiooni! Paberkandjal pole ühtegi,» kinnitas Freimuth.

Lapsevanem Urmo ütles seepeale, et on iga suurema probleemiga vallamajja läinud ning jääb vaid imestada, kui jutuajamine toimub näiteks vallavanemaga ning haridusteema ei jõua üle ukse haridus­spetsialistini.

«Mul on vaja fakte,» sõnas Freimuth. Küsimuse peale, mis on kõnealuses olukorras faktid, kui lapsevanema jutt seda pole, lausus haridusspetsialist, et lasteaial pole parajasti juhti ja tööleping on lõpetatud.

Seda, mis siis valesti oli, et juht lahkuma pidi, spetsialist enam kommenteerida ei soovinud, öeldes, et temasse see teema ei puutu, sest ta ei vormista töölepinguid. «Sellega tegeleb vallavanem.»

Viiratsi vallavanem Sulev Kannimäe jäi Rüblikust rääkides napisõnaliseks. Ta kinnitas, et  juhataja lahkus ametist poolte vastastikusel kokkuleppel, sest omavahel ei leitud klappi.

Suhtlemisprobleemide tõttu tekkinud segadusele viitas ka Viiratsi valla hariduskomisjoni esimees Peeter Arro, kelle sõnul ei saanud üks pool teisest aru, mida ta mõtles või tahtis.

«Praeguses olukorras oli juhataja ametist loobumine möödapääsmatu. Kõik väljus kontrolli alt ja niiviisi poleks saanud kollektiiv enam edasi töötada,» lausus Arro ja lisas, et suhtlemises on vigu teinud mõlemad pooled.

«Ma võin ju valesti aru saada, aga selline susserdamise tunne on jäänud,» rääkis lapsevanem Gunnar Jõgi, kuidas olukord talle paistab. «Mulle kui lapsevanemale pakub tõesti huvi, miks juhataja minema läks. Tundub, et uuele inimesele tehti kambakas. Juhataja ei saa ju vastutada, kui alluvad ta korraldusi ei täida.»

Jõgi lisas, et ju ei sobinud töötajatele need muudatused, mida direktor ellu viis. «Ma ei usu, et proua Lauer milleski süüdi on.»

Parem Rüblik

Viiratsi lasteaia kunagine juhataja Astra Jamnes nentis, et igal juhatajal on oma tööstiil ning see võiski lahkunud juhatajale saatuslikuks saada. Täpsemalt Jamnes juhtunut kommenteerida ei osanud, kuid täpsustas, et tema lahkus juhataja kohalt isikliku elu pärast. «Mingit probleemi polnud.»

Ka Eda Lauer, kes oli Rüblikusse tulnud Männimäe lasteaia juhataja asetäitja kohalt, nõustus, et konflikte võis tekitada tema juhtimisstiil. Lauer meenutas, et kui ta oli uue inimesena mujalt tulnud, nägi ta ebakõlasid selles, mis oli seni lasteaias tavaline olnud. «Ma ei välista ka oma vigu ja nõutust, kuidas negatiivse suhtumisega hakkama saada,» nentis ta.

Seda, kas möödunud kuul korraldatud töönõustamine aitas ja olukord muutub allesjäänud töötajatele sobilikumaks, on Rübliku majandusjuhataja Janne Suigusaare sõnul esialgu keeruline öelda. «Eesmärk on tagada hea õhkkond. Lapsed on praegu rahulikud,» võttis ta asja kokku ja lisas, et ei soovi teemat rohkem kommenteerida. «Vallavalitsus koordineerib praegu meie tegevust. Kõik on rahulik ja ootuses, millal uus direktor tuleb.»

Haridusspetsialist Frei­muthi sõnade järgi peab uus juhataja end kõigepealt olukorraga kurssi viima ja esitama väga selge plaani, et kõik saaksid üheselt aru, mis suunas Rüblik liikuma hakkab.

Eda Laueri meenutust mööda oli tema tööle asumise ajal kollektiivil ühine soov, et lasteaiast saaks laste ja vanemate silmis hinnatud koht.

Haridusspetsialist kinnitas, et niisugune kava oli igati õige, kuid probleeme tekitas viis, kuidas juhtaja seda teostama hakkas. Mis konkreetselt teostusviisis vajaka jäi, seda ei teadnud Freimuth öelda.

Rüblikule uue juhataja leidmiseks on Peeter Arro jutu järgi juba konkurss välja kuulutatud. Ta rääkis, et elukogenud inimene saab sel kohal hakkama ning ka kollektiivi tuleb järjele aidata, et inimesed oskaksid olnut analüüsida ja oma tegematajätmistest õppida.

«On juttu olnud, et omavalitsus peaks aitama neid järje peale enne, kui uus juhataja ametisse tuleb,» lausus Arro.

Seda, kas uue juhataja tulek võiks Rüblikus probleemid lahendada, ei osanud Anne Freimuth öelda. «Uue inimesega on väga raske harjuda. Ta peab tahtma koostööd teha ja kõigil tuleb pingutada, et ka lapsevanematega tööd tõhustada,» kinnitas ta. Spetsialisti sõnul on vaja pidada koosolekuid, millest võtavad osa nii õpetajad, vallaametnikud kui lapsevanemad, et arvamused selgeks saaksid.

Seni pole selliseid koosolekuid lapsevanemate toetusrühmas osaleva isa ütlemist mööda korraldatud.