Kui ilma käsitööta olla ei oska

Postiljonina töötavat nelja lapse ema Kadri Arkmani laiskuses küll süüdistada ei saa: ta ärkab hommikul kell kolm ja paneb pea õhtul padjale siis, kui lapsed kantseldatud, ning et päevgi raisku ei läheks ja käed rüpes ei seisaks, vorbib ta teha ajalehtedest vitskorve.

Kadri Arkmani juured viivad Setumaale. «Minu Viljandisse sattumine on üks pikk seiklus,» ütleb ta. «Praegune mees tõi mu üldsegi Saaremaalt ära. Seal elasin ma seitse aastat. Viljandis olen olnud kaks aastat.»

Arkman on maatüdruk ning armastas käsitööd juba kooliplikana, kuid hobisid tal lapsepõlves oma sõnul polnud. «Tuli ikka ennekõike talutöid teha ja koolis käia. Sain töötegemise varakult selgeks.»