Statistikaamet kirjutab oma blogilehel, et tänavu 1. jaanuaril olid emad 77 protsenti Eestis elavatest naistest ehk kolmandik kogurahvastikust. Keskmine ema on 56 aastat vana. Kõigist emadest on vaid 1 protsent nooremad kui 25-aastased ning rohkem kui 60 protsenti emadest on 49-aastased ja vanemad.
Keskmine ema on 56 aastat vana
Lapsed, kelle emad on nooremad kui 25-aastased, võivad tunda ennast kõige erilisematena, sest praegu kõigist naistest vanuses 15–24 on emasid ainult 8%. Enamasti on nad vallalised ja vaid veerand neist on abielus (võrdluseks, et ilma lasteta samas vanuses naistest on abielus vaid 2%). Igal aastal saab emaks mõni väga noor, 14-15-aastane naine ja on aastaid, kus emaks on saanud ka 13-aastased. Keskmiselt on 15–24-aastastel emadel üks või kaks last ja need on naised, kellel enamik lapsi on veel sündimata.
25–34-aastastest naiste seas on emasid 57%. See on praegu kõige tavapärasem sünnitamise vanus ja keskmiselt saab aastas lapse kümnest naisest üks. Sellesse vanuserühma jääb nii keskmine esmasünnitaja vanus (27-28-aastane) kui üldse keskmise sünnitaja vanus (29-30-aastane).
Viimastel aastatel sünnitab see vanuserühm umbes kaks kolmandikku lastest. Järelikult ei ole ka nende emade laste arv kaugeltki praegu kindel. Ametliku perekonnaseisu järgi on selle vanuserühma emadest pooled vallalised ja 43% abielus.
35–44-aastaste naiste hulgas on emad suures enamuses: 87% kõigist selles vanuses naistes. Keskmiselt on neil kaks last, kuid nende arv suureneb, sest viimastel aastatel on umbes viiendik kõigist sündidest just selles vanuserühmas. 2015. aastal sündis 35–39-aastastel naistel esimest korda rohkem lapsi kui 20–24-aastastel. Umbes tosina aastaga on nende naiste sünnitamise aktiivsus muutunud poole suuremaks. Viimase 25 aasta jooksul on sünnitaja keskmine vanus suurenenud viie aasta võrra, see on toimunud ajal, mil praegu 35–44-aastased emaks said. Teoreetiliselt võib leida näiteid, kus lühikese perioodi jooksul võib kahest klassiõest üks saada esimest korda emaks ja teine vanaemaks.