Liba-Sakala. Järvejooksu seni varjus olnud tõeline ajalugu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Enne, kui ümber järve jooksma hakati, läbiti sama marsruuti viisakalt kõndides ning see oli eelkõige mõisahärrade ja töösturite pärusmaa. Sellel 1904. aastal tehtud pildil on jalutuskepikõndijad jõudnud Orika silla juurde esimesse joogipunkti.
Enne, kui ümber järve jooksma hakati, läbiti sama marsruuti viisakalt kõndides ning see oli eelkõige mõisahärrade ja töösturite pärusmaa. Sellel 1904. aastal tehtud pildil on jalutuskepikõndijad jõudnud Orika silla juurde esimesse joogipunkti. Foto: arhiiv

Sel kolmapäeval sai teoks 90. suurjooks ümber Viljandi järve. Paljud aga ei tea, et tegelikult on selle jooksu ajalugu hoopis pikem.

Põhimõtteliselt on ümber järve joostud sama kaua, kuni järv on eksisteerinud. Tõsi, esialgu tegid seda ainult loomad.

Miks otsustasid loomad ümber järve jooksma hakata, on uurinud paljud teadlased, kuid üksmeelele pole nad jõudnud. Inglane Gerald Durrell on pakkunud välja, et nõrgemad loomad üritasid tugevamate eest ära joosta, aga enamasti püüti nad enne esimest või teist kontrollpunkti kinni ja pisteti nahka. Tagaajajad ei viitsinud enam sama teed tagasi minna ja tegidki siis täis kõhuga lontsides järvele tiiru peale. Väljamõeldud loomateadlane John Dolittle on oletanud, et loomadel polnud midagi targemat teha ja neile lihtsalt meeldis joosta. Eesti loomaeksperdi Mati Kaalu arvates aga ei peagi püüdma aru saada, mis looma peas toimub.

Märksõnad

Tagasi üles