Tõsiseltvõetavad «Niskamäe naised» isetegevuslikul laval

Trupi Poolvillased juht Erika Tetsmann (Martta osas) ning Merike Krämer Mets (vanaperenaise osas). Foto: Kristjan Lust

Kui kuulsin, et Vastemõisa isetegevuslik näitetrupp Poolvillased asub tegema Hella Wuolijoki «Niskamäe naisi», olid mul, kes ma olen selle trupi tegemistest Kildu kooli kaudu teadnud juba ammu, väga suured kahtlused. On ju professionaalsedki teatrid mitut puhku selle näidendi lavaletoomisega alt läinud.

Lihtne see materjal ei ole, pigem nõudlik ja keeruline. Piisab ehk teadmisest, et 1930. aastatel mängis nii selle näidendi kui ka vanaperenaise rolli suureks Eesti teatri oma aja üks kõige kuulsamaid näitlejaid, legendaarne Liina Reiman, kelle häälest selles rollis on säilinud pisikene katkend.

Kindlasti poleks ma hakanud Poolvillastest ja nende «Niskamäe naistest» (tegemist on Jürgen Kajaku kohandusega täismahulisest näidendist) kirjutama, kui lavastus oleks nende senist tegevust arvesse võttes traditsiooniline. Poolvillaste senised lavastused on olnud kerged, eeskätt tegijatele endile pinget ja nalja pakkuvad külajandid. «Niskamäe» on aga hoopis teine tera.