Elamislubadest, poliitikutest ja erakonnast

Marko Pomerants
, riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Pomerants
Marko Pomerants Foto: Peeter Langovits/Postimees

PIKAAJALISE ELANIKU elamisloaga on siin aastakümneid elanud kõik välismaalased. Kuni viis aastat kehtiv tähtajaline elamisluba antakse välismaalasele piisava legaalse sissetuleku korral, välislepingu alusel või kaaluka avaliku huvi korral, abikaasa või lähedase sugulase juurde elama asumiseks, õppimiseks, töötamiseks või ettevõtluseks kõige rohkem viieks aastaks.

Välismaalaste Eestisse elama asumist piirab aastase sisserände piirarv, mis on kuni 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Sisserände piirarvu raames võib siseminister määrusega kehtestada jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi ning ajalise jaotuse aasta piires.

Leidub ka neid, kes piirarvu täitumist ei mõjuta, nagu Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse luba asuda elama abikaasa juurde, ja välismaalane, kellele antakse elamisluba, et ta saaks siin õppida. Ühtlasi on seaduses asjaolusid, mis võimaldavad riigil elamisloa andmisest keelduda ja selle loa tühistada.

Ettevõtluseks võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kui äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja on registreeritud Eesti äriregistris; kui ettevõtlust on vaja Eesti majanduse arendamise riiklikes huvides ning kui välismaalase Eestisse elama asumine on ettevõtlusele tähtis.

Ettevõtluseks on lubatud tähtajaline elamisluba anda välismaalasele, kellel on piisavalt raha, edendamaks Eestis ettevõtlust, sealhulgas vähemalt 63 900 eurot tema kontrolli all olevat kapitali, mis on investeeritud Eestis äritegevusse, ja äriplaani kirjeldus, millest nähtuvad äritegevuse iseloom, ulatus, vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused.

Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks nõutav Eestisse investeeritud kapital on vähemalt 15 950 eurot. Seda liiki elamisluba pole Eesti eripära, näiteid leidub nii Euroopa Liidus kui mujal maailmas. Ettevõtluseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane, tema äriplaan, äripartnerid või raha allikad ei ole usaldusväärsed, tema senine tegevus ei vasta äriplaanile või ta ei ole täitnud eespool nimetatud või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamise kohta käivat kohustust.

ET SISSERÄNDE piirarv ei ole viimastel aastatel täitunud, polnud 2011. aasta algul põhjust kehtestada suuremat piir­arvu kui 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Nii kehtestas valitsus 13. jaanuaril selleks 1008.

Mais selgus, et sisserände piirarv täitub ebatavaliselt kiiresti, sest enneolematult palju elamisloa taotlusi on esitatud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks. Tekkis oht, et kui piirarv saab kiiresti täis juhtorgani liikmetest, ei jää võimalust taotleda tähtajalist elamisluba mõnel muul alusel.

Ja nüüd tuleb tähtis koht, millest teemat käsitledes on püütud mööda vaadata!
Juba 4. juulil kehtestas siseminister määrusega, et rohkem juhtorgani liikmena töötamiseks 2011. aastal elamislube ei anta.

Ühtlasi alustas politsei- ja piirivalveamet kontrolli, et välja selgitada piirarvu kiire täitumise põhjused.

Ilmnes, et paljud äriühingud olid tõenäoliselt asutatud üksnes selleks, et taotleda juhtorgani liikmena Eestis elamise luba.

Seni on avastatud üksnes äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade väärkasutust. 65 juhul on alustatud nende kehtetuks tunnistamise menetlust ning 15 on juba kehtetuks tunnistatud.

Äriühingu juhtorganite liikmetele antud elamislubade suure arvu tõttu täitus sisserände piirarv juba 31. augustil.

Siseministeerium pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning kaubandus- ja tööstuskoja (KTK) poole, et küsida, mida arvavad nemad vajadusest sisserände piirarvu suurendada. Nagu KTK, nõnda toetas ka minister Parts seisukohta, et Eesti majanduse arengu eesmärgil sisserändamise piirarvu tuleb suurendada 0,1 protsendini Eesti alalisest elanikkonnast. Vabariigi valitsus kehtestaski 29. septembril sisserände piir­arvuks maksimaalselt lubatud 1344.

Selleks et lisandunud piir­arvu tõttu saaksid elamisloa eelkõige oskustöölised, keda Eesti tööandjad vajavad, algatas siseminister määruse eelnõu, jagamaks sisserände piir­arvu elamisloa andmise aluste järgi. Prognoos tehti 2011. aasta lõpuni. Eelnõu nägi ette 292 elamisluba töötamiseks, 25 ettevõtluseks, 8 piisava legaalse sissetuleku korral ja 11 välislepingu alusel.

Eelnõu menetledes tegi MKM ettepaneku suurendada ettevõtluseks antavate elamislubade piirarvu 60 võrra, tuues põhjenduseks, et ettevõtlusinvesteeringud on Eesti majandusele tähtsad ja teistel alustel on piirarv vähe täitunud.

SEE OLI pikk jutt, aga kokkuvõte on lihtne: alati saab olla kriitiline ühe või teise väljaütlemise või teo suhtes, aga mõlemad ministrid on teinud tavapärast tööd ja nad võiks rahule jätta. IRLi volikogu oli oma usaldushääletusel adekvaatne.

Riigikogu liige Siim Kabrits on ettevõtlik inimene, kellele kuulub muuhulgas kolmandik ettevõtet, millel on vanalinnas Kooli tänaval kaks korterit. Teised korteri kaasomanikud on oma ettevõtete kaudu Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach. Investeering tehti maja kordaseadmiseks ja edasi müümiseks, aga seda pole seni realiseeritud.

Sellega Kabritsa roll piirdub. Avalikkusele tundmatust mulgist on saanud suurele osale eestimaalastele tuttav nägu. Loodetavasti on see Kabritsale tulevikus abiks. Ka tema võiks rahule jätta. Nii et Ando Kiviberg saab keskenduda oma harjumuspärasele tegevusele.

Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachiga on lugu palju keerulisem. Nende puhul on palju infokilde ja neid lisandub ilmselt veel. Viimased päevad pole teinud seisukoha võtmist lihtsamaks, kuid kindlasti on paljudel juba ammu mõõt täis retoorikast ja fiktiivsusest — eetiliste piiride ületamisest.

Kas on ka midagi kriminaalset, seda saame teada. Omapoolse sammu erakonnast, riigikogust ja Tallinna volikogust tagasiastumise teel on kõnealused juba ette võtnud.

VASTUS KÜSIMUSELE, kas juhtunu on olnud IRLile kuidagi abiks, on ilmselge: enne suurkogu ning erakonna esimehe ja juhtorganite valimisi on see täielik jama, ent jama oleks see ka nende sündmusteta.

Kui paljudes arengumaades valmistavad muret raske juurdepääs haridusele ja kirjaoskuse puudus, siis IRLi probleem on juba pikka aega olnud ohter kirjade kirjutamine ja allkirjade kogumine. Ühtegi probleemi pole need kirjad lahendanud, küll aga valmistanud rõõmu konkurentidele. Kahjuks pole see ainult eetikadebatt.

See kõik ei tähenda, nagu poleks vaja probleeme lahendada — selleks erakonna juhid ju ongi. Fakt on see, et 28. jaanuaril valitakse IRLile uus esimees niikuinii. Minu arvates peaks valitu viitsima seda tööd teha, hoolima inimestest, olema usutav peaministrikandidaat ja arvamusliider ka IRList väljaspool olijate silmis. Kas niisugust inimest üldse leidub? Teeme Eestit nendega, kes meil on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles