Paljud keskküttega majades elavad inimesed ägavad, nähes äsja saabunud soojaarvet, ning ees ootavatel talvekuudel tuleb neil arvestada veel suurema summa maksmisega.
Kallis gaas kergitab toasooja hinda
8. jaanuar 2009, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kopsakamad arved on sel aastal olnud Viiratsis, kus näiteks novembris kujunes 52 ruutmeetri suuruse korteri küttearveks 2122 krooni.
«Detsembri arve tuleb tõenäoliselt juba selline, et ohohoo,» arvas eelmisel kuul kommunaalkuludeks 3000 krooni maksnud Kaupo Kase.
Kõrge hinna põhjusteks peab kohalikku volikokku kuuluv Kase seda, et kortermaja on soojustamata, katlamaja kütab asulat ainult gaasiga ning trassikaod on suured.
Paraku pole elanikel ka muud võimalust kui arvetega nõustuda ja need ära maksta. «Elektriga kütmine tuleks odavam, aga süsteem ei peaks sellisele koormusele vastu,» rääkis 24 korteriga majas elav Kase.
Sooja kulub vähem, raha rohkem
Küttearved on aastaga paisunud ka Viljandis. Männimäel viiekorruselise maja kahetoalises korteris elav Valli Veigel tõi võrdluse, et kui ta 2007. aasta detsembris pidi sooja eest maksma 838 krooni, siis 2008. aasta detsembri arve oli 1010 krooni.
Samas oli viimatine detsember soojem ning tuppa vähemalt 21-kraadise temperatuuri saamiseks kasutas kogu maja kaheksa protsenti energiat vähem. «Seekord kulus kogu maja kütmiseks 80,85 megavatt-tundi. Mullu oli see arv 86,» selgitas Veigel, kes juhib oma maja korteriühistut.
Viljandlaste toasoe muutus jaanuarist veelgi kallimaks ning koos käibemaksuga tuleb endise 945 krooni asemel nüüdsest maksta 1045 krooni megavatt-tunni eest. Seega on veebruari algul oodata hinnatõusu ja külma ilma tõttu veelgi suuremaid arveid.
Valli Veigel tahaks teada, kas kortermajadel on ka alternatiivseid kütmisvõimalusi. «Monopoli küüsis on praegu väga raske hakkama saada,» nentis ta.
Viljandi soojafirma Esro juhataja Jaan Saare sõnul pole praeguste gaasi hindade juures võimalik odavamalt sooja toota. Puiduga saab aga kütta seni, kuni väljas on temperatuur üle null kraadi. «Edasi on suuremat võimsust vaja,» nentis ta.
Esro arved sõltuvad gaasi hinnast
Esro müüdava sooja hinna kinnitab konkurentsiamet ning see on Saare kinnitusel tagatis, et küsitav hind on õiglane. «Püüame anda oma parima, et hoida hindu võimalikult madalal,» lausus ta. «Aga vähemaga ei saa hakkama. Pole ju mõtet ka firmat pankrotti ajada ning kütmine üldse lõpetada.»
Sooja hind langeb Saare ütlemist mööda kohe, kui alaneb gaasi hind. «Jaanuaris seda veel ei juhtu, aga kaugemale ei taha ma prognoosida,» sõnas ta, kuid lisas, et märtsiks välja kuulutatud hinnatõus jääb suure tõenäosusega ära.
Konkurentsiamet on andnud Esrole loa tõsta sooja hinda märtsist 1127 kroonile.
Viiratsis kütab aktsiaselts Fortum Termest maju gaasiga ning seetõttu maksab seal megavatt-tund juba praegu 1395 krooni.