Parkimismured saavad alguse süsteemitusest
ÜHA SUURENEV autode hulk ja kasvav urbaniseerumine on kujunenud ka Viljandis mureks. Parkimissüsteemi eesmärk linnas on tagada nii kohalike elanike kui ka külaliste rahulolu. Kahjuks pole Viljandis parkimisprobleemidega aastaid tegeldud.
Lugedes Sakala artiklit (vaata 24. aprilli lehest «Vanalinna parkimisolud nörritavad ettevõtjat» – toimetus), hämmastab mind ametniku, abilinnapea Kalvi Märtini suhtumine. Probleemid saavad alguse sellest, et Viljandis puudub parkimissüsteem. Tartu tänav on vaid osa süsteemitusest.
Nagu Krõlovi valmi lugesin sellist suurepärast lauset: «Viljandi abilinnapea Kalvi Märtin leidis kirja kommenteerides, et linnavalitsuse liikluskomisjon võiks seda järgmisel koosolekul arutada, ega välistanud, et mõnda tähelepanekut on mõistlik ja võimalik rakendada, näiteks parkimiskohad selgemalt tähistada.»
Kas ametnikud saavad palka arutamise või tegutsemise eest? Parkimiskohad on tähistamata mitu aastat. See on tegemata töö. Kas kavatsetakse oodata lume tulekut, et leida uus vabandus, miks parkimisjooni mitte märkida?
Linnapeana annaksin ma vastutavale isikule ülesande viie päevaga jooned maha märkida ja kui see üle jõu käib, laseksin ta ametist lahti.
KANTSELIIDI KULLAFONDI kuulub järgmine arvamusavaldus: «Parkivate autode vahetumist on Märtini juttu mööda võimalik stimuleerida parkimise reguleerimise ehk tasulise parkimisega. Varasemale praktikale viidates ei usu abilinnapea, et see olukorda parandaks.» Need laused väljendavad täielikku abitust.
Tavaliselt valitakse linna juhtima inimesed, kes saavad murede lahendamisega hakkama. Abilinnapea suhtumine paneb imestama: kui ei oska süsteemi luua, siis las jääbki nii!
OLEN KÄINUD Northmeni kohvikus söömas ja tunnustasin teenindajaid maitsva toidu eest. Kui olete jalgsi, siis pääsete kindlasti einestama. Aastate jooksul pole ma kahjuks välikohvikus mingit melu märganud, kui mitte arvestada parkimissüsteemi Viljandi moodi.
Välikohvikud rajatakse tavaliselt jalakäijate tsooni, mitte tiheda liiklusega ühesuunalisele tänavale. Hinnanguliselt läbib päevas Tartu tänavat vähemalt 2000 autot. Kas klient saab heitgaasidest küllastunud ja tolmusel tänaval einestades elamuse? Kuidas hindavad olukorda toiduhügieenispetsialistid? Kui sageli puhastatakse Tartu tänavat?
Väga õige on märkus, et Tartu tänava ettevõtete töötajad pargivad hommikul oma autod ja lahkuvad kella viie paiku. Tasuta parkimine edendab ja tsementeerib sellist egoistlikku suhtumist suurepäraselt.
Ma ei saa aru äride omanikest, kes pargivad oma auto kaupluse ukse ette ja mõistatavad, miks kliente nii vähe on. Kui me kutsume kliendid poodi, siis soovime neid hästi teenindada ja peame võimaldama neil autot parkida.
OLEN VALMIS Viljandi kesklinna parkimissüsteemi loomisele kaasa aitama. Ühtlasi julgustan kaaskodanikke oma arvamust avaldama.
Kõigepealt peaks välja selgitama probleemsed piirkonnad ja tänavad ning vaatama, millised teenindusasutused jäävad neisse piirkondadesse.
Parkimissüsteemi eesmärk on tagada kodanike ligipääs kesklinna teenindusasutustele. Samuti on tähtis kesklinna elanike parkimisvajadus. Seepärast ongi autode rotatsioon kesklinnas tähtis. Seda saab korraldada mitmesuguste meetmetega.
Tasulise parkimise eesmärk on autode parkimise mõistlik rotatsioon. Digiajastule kohaselt pole vaja investeerida parkimisaparaatidesse, vaid mobiilse parkimise lahendustesse. Kontrolörina saaks tööd sportlik ametimees, kes kontrollib seadusest kinnipidamist jalgrattaga sõites.
Millised on kasud? Jalgratas ei reosta õhku, niisuguse ametimehe ülalpidamiskulud pole suured, kontrolör on sportlik ja kena, annab linnakodanikele eeskuju ning toob linnakassasse lisasissetuleku.
Julgete kodanike vahel, kes oma mõtteid avaldavad, loosib Popsport! 15. mail välja 20-eurose kinkekaardi.