Jõudu tööle, Viljandi linnavalitsus!

Juhan-Mart Salumäe

FOTO: Elmo Riig

SAKALA LUGEJAD ilmselt juba teavad, et Viljandi linnavolikogu andis möödunud neljapäeval linnavalitsusele veekeskuse rajamise protsessiga edasi minemiseks rohelise tule. Otsus oli laiapõhjaline: opositsioon ja koalitsioon olid suutnud leida üksmeele.

Et sotsiaaldemokraatidele kui suurimale opositsioonijõule on aja jooksul omistatud protsessi takistamist, pean vajalikuks anda saadikurühma poolt ülevaade sellest, mis on olnud seni meie kui linnavolinike mure ja millele soovime edaspidi tähelepanu juhtida.

MINNES TAGASI läinud neljapäeva, tasub kõigepealt vaadata, mida otsustati.

Eelnõu «Viljandi Linnavolikogu 25.10.2018 otsuse nr 78 «Ujulateenuse osutamine» muutmine» korrigeeris möödunud aasta oktoobri otsust, millega linnavalitsus sai õiguse kuulutada välja veekeskuse hange. Muutus seisnes selles, et keskuse rajamisest huvitatud ettevõtjate ettepanekul nihutati aasta võrra edasi ujumisteenuse osutamise ajaraami. Samas oli selge, et jutt ei käi pelgalt ujulateenuse hankest, mille maksumus linnale tuleb kahtlemata suur: ligi 251 000 eurot aastas. See oli Viljandi tulevikku puudutav otsus, millel on kaudsem või otsesem mõju igale linnakodanikule.

Viljandi sotsiaaldemokraadid on volikogus lähtunud põhimõttest, et oma jõud ja oskused tuleb pühendada linna huvide kaitseks ja arenguks. Pean siinkohal vajalikuks korrata sõnu, mida ütlesin neljapäevases «Linnatunni» raadiosaates: me pole kunagi olnud Viljandisse veekeskuse rajamise vastu, olgugi et aja jooksul on mõned koalitsiooniliikmed püüdnud selle väite kahtluse alla seada. Küsimus on alati olnud selles, missuguseks kujuneb veekeskuse loomise hind Viljandi linnale.

Pean ülekohtuseks retoorikat, mille järgi on linnavolikogu sotsiaaldemokraadid veekeskuse protsessi pidurid ning seisavad veekeskuse vastu. Oleme tegutsenud järjepidevalt selle nimel, et volinikel oleks selge, mis ulatuses ja milliseid kohustusi linn endale võtab.

On tekkinud ettevõtjad, kes ütlevad, et too hind on Viljandi linnale ja vallale kahe peale kokku umbes 450 000 eurot aastas. See on nende aus pakkumine ning nende õigus on selline pakkumine esitada. Meie kui linnavolinike ülesanne on hinnata, kas see on linnale jõukohane või mitte. Eelmise aasta lõpus valitses arvamine, et linna ja valla piir on 300 000 eurot. Praeguseks on linna- ja vallajuhtide arvamus muutunud optimistlikumaks.

KUI EELMISEL kuul selle optimistliku plaaniga meie saadikurühma poole pöörduti, oli meil läbi töötada neli dokumenti, milles oli kaunis põgusalt kajastatud, mida see kõik linnaeelarvele tähendab: hind linnale kümne aasta peale 251 000 eurot aastas. Sellega info esiti piirnes. Natukese aja pärast tuli välja, et ilmselt lisandub parkla ehitamise teadmata kulu. Vahetult enne linnavolikogu istungit selgus ka, et toosama 251 000 eurot on indekseeritud tarbijahinnaindeksiga.

Meie saadikurühmale oli infot ilmselgelt vähe. Õnneks koalitsioon veidi enne istungit nõustus meiega.

Viimase kuu jooksul küsisime ohtralt taustinfot. Eelarve- ja arengukomisjoni liikmete Malle Vahtra ja Andres Soosaare põhjalik töö võimaldas kätte saada olulist teavet, mida linnavalitsus mingil põhjusel märtsikuuks ette ei valmistanud.

Aprilli jooksul valmis töödokument, mis näitlikustab, milline on teenuse ostmisega seotud kohustuste mõju linnaeelarvele aastani 2023. Sellega seoses on klaarimaks saanud, millise maksutulu muutusega linn arvestab. Selgem on seegi, millised on pakkuja ja tellija seisukohad vajamineva taristu väljaarendamise küsimuses ehk kes mille eest maksab (kuigi mõnetist selgusetust on tänini).

RÄÄKIDES VEEKESKUSE rajamisega kaasnevatest kuludest Viljandi linnale, peame arvestama, et lisaks ujulateenuse ostmisele tuleb linnal kanda veel kulusid poolteise kuni kahe miljoni euro ulatuses, mis muudab veekeskuse rajamise hinnaks linnale umbes neli miljonit eurot. Selle sisse kuuluvad nii parkla ehitamine kui ka järveäärsete teede ja tänavate väljaarendamine. Need on kahtlemata kulutused, mis parandavad järveäärse piirkonna üld­ilmet, kuid jällegi: me peame vaatama, mis see kõik linna rahakotile tähendab.

Eelarvelist perspektiivi peegeldavas töödokumendis on linna tulubaas kalkuleeritud selliselt, et Viljandisse tuleb juurde 120 uut maksumaksjat vähemalt 800-eurose brutokuupalgaga. Ühtlasi on tulubaasi eelduseks, et Järveotsa kruntide müügist saab linn üle miljoni euro. Mõlemad kalkulatsioonid on optimistlikud, nagu on väljendanud ka mitu koalitsiooni liiget. Samas on linnavalitsus kinnitanud kahes komisjonis, et kõik eelarvestrateegia tegevused jäävad plaanidesse ja viiakse ellu. Seda võib käsitleda linnavalitsuse lubadusena valijatele ja kolleegidele volikogus.

Märtsikuus, kui teemat sooviti esimest korda otsustamisele panna, puudus suur osa kirjeldatud infost või vähemalt ei olnud seda infot jagatud avalikkusega.

PEAN ÜLEKOHTUSEKS retoorikat, mille järgi on linnavolikogu sotsiaaldemokraadid veekeskuse protsessi pidurid ning seisavad veekeskuse vastu. Oleme tegutsenud järjepidevalt selle nimel, et volinikel oleks selge, mis ulatuses ja milliseid kohustusi linn endale võtab. See peaks olema iga linnavoliniku ülesanne. Kui me poleks küsimusi küsinud, oleks seniajani ebaselge, millises ulatuses me kulutusi teeme, või vähemasti poleks see informatsioon avalik.

Neid, kes on jutuks oleva projekti suhtes skeptilised, on olnud igas linnavolikogu fraktsioonis. Ainuüksi selle kuu eelarve- ja arengukomisjonis hääletas Isamaa fraktsiooni poolt komisjoni nimetatud Margus Keerutaja, kelle asjatundlikkuses ma ei kahtle ning kellest ma lugu pean, veekeskust puudutava eelnõu vastu. Oma vastumeelt selle suhtes on avalikult väljendanud ka Harri Juhani Aaltonen (Isamaa). Juurde tekkivate töökohtade prognoosi seadis eelarve- ja arengukomisjonis küsimärgi alla ka Innar Susi (Reformierakond).

Ettevõtmise suhtes on olnud skeptilised kolm endist Viljandi linnapead: Andres Soosaar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Malle Vahtra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Peep Aru (Reformierakond). Need on inimesed, kes mõistavad hästi, mida tähendab linna kestlik majandamine. Ometi ei ole kuulda, et keegi Peep Arut arengupiduriks nimetaks. Ma arvan, et selleks pole ka alust. Nagu sotsiaaldemokraatide puhulgi.

VILJANDI LINNAVOLIKOGU andis linnavalitsusele voli edasi tegutseda, kuid teostuse ja linna kestliku juhtimise eest vastutab täidesaatev võim, linnavalitsus. Volikogu on võtnud teatavaks linnajuhtide prognoosid ja lubadused. Volikogu on korduvalt palunud kinnitada, kas see, mida on lubatud, on linnavalitsuse hinnangul ka tehtav. Vastus on olnud konkreetne: jah, on küll.

See on linnavalitsuse lubadus viljandlastele. Meest sõnast, härga sarvist. Jõudu tööle!

Tagasi üles